lb,min = max {0,3lb = 0,3 · 441 = 133 mm; 10Ø = 10 · 14 = 140 mm} = 140 mm lb,net = lbAs,req/As,prov = 1,0 · 441 · 1010/1078 = 413 mm > lb,min = 140 mm kus 1,0 sirge varda puhul, 0,7 konksu või põlve olemasolul 4. VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS 4.1 RASKEMINI KOORMATUD VÄLISSEIN (SEIN TELJEL 1) Peenliiv orgaanikaga k' = 17,5 kN/m3 E = 10 MPa Möll k' = 17,8 kN/m3 E = 12 MPa Möllsavi k' = 18,3 kN/m3 E = 15 MPa Pinnasekihid on jagatud elementaarkihtideks paksusega h järgmiselt: - talla laiuse sügavuseni (B = 2,5 m) 0,2B = 0,2 · 2,5 = 0,5 m - sügavusel B kuni 3B 0,4B = 0,4 · 2,5 = 1,0 m Vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge elementaarkihtide eralduspindadel 'pz = qt kus rõhujaotustegur, mis sõltub suurustest m = 2z/B ja n = L/B z vaadeldava punkti sügavus tallast qt tihendav pinge; qt = q dd' q keskmine kogusurve vundamendi talla all
Deformatsioonide summeerimise teel leitakse väga pika aja vältel selgitamaks murenenud osa paksust vundamendi vajum. 12. Mis on konsolidatsiooni vajum? Pinnase 18. Loetlege geotehnika välikatsed (8) 1. Tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid konsolideerumisest tingitud vajum. Kaasneb · Surupenetreerimine jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h tihenemise ja veesisalduse vähenemisega. Kulgeb (koonuspenetreerimine) CPT peaks vajaliku summeerimistäpsuse pika aja vältel. Vajumise kiirus sõltub (CPTU) saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni B veejuhtivusest, kokkusurutavusest ja tiheneva · Standardpenetreerimine SPT
pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest kraadi, ulatudes kuni 45-ni. Liiva sisehõõrdenurk sõltub tihedusest, Konsolidatsiooni põhivõrrandi võib tuletada järgmiselt. Jaotame pinnasekihi membraaniga survekamber ja deformatsioonimõõtur. Deformatsioonimoodul terasuurusest, terade iseloomust (ümardunud või ümardumata) ja paksusega h õhukesteks elementaarkihtideks paksusega dz. Oletame, et määratakse paigutuse ja pinge vahelisest sõltuvusest. Pinnase elastsusmooduli koostise ebaühtlusest. Niiskele liivale on iseloomulik teatav ajamomendiks t on tekkinud mingi efektiivpinge ja neutraalpinge jaotus. Kahes määramiseks kasutatakse seismilisi meetodeid, mis põhinevad elastsusmooduli kapillaarjõududest tingitud nidusus. Usaldusväärse määramiseks peab
u i- 1 i-1 Q i, i - 1 i-1 ui i Q i+ 1 ,i i h u i+ 1 i+ 1 dz i+ 1 J o o n i s 4 .1 4 K o n s o l i d a t s i o o n i p õ h i v õ r r a n d i tu le ta m is e s k e e m elementaarkihtideks paksusega dz. Oletame, et ajamomendiks t on tekkinud mingi efektiivpinge ja neutraalpinge jaotus nagu näidatud joonisel. Kahes naaberkihis esineva poorivee rõhkude vahe tõttu toimub vee voolamine suurema rõhuga kihist väiksema rõhuga kihti. Vastavalt Darcy seadusele on veehulk, mis voolab aja t vältel kihist i+1 kihti i u i +1 - u i dt
neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvut pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub: 1-tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku summeerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2-0,3B, sügavuse juures B kuni 3B - 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral B. 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all, arvestades ka vee üleslükke mõju, d-vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d´d pinnase mahukaal d ulatuses
annaabi.ee 
