Joonis 2.1.2 2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus. Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused. Nende toimel võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral (tavaliselt esineb võimenduse langus madalatel ja kõrgematel sagedustel). Võimenduse erinev määr kajastub võimendi amplituudi sageduskarakteristikul. Peale amplituudi muutuste põhjustavad eelnimetatud reaktiivelemendid. Ka veel signaali faasimoonutusi. Need kajastuvad faasisageduse
ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Õigussuhte nim õigusnormide alusel tekkivat tahtelist suhet või seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juuridiliste kohustuste kandjana. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel ehk õigustatud pool ja kohustatud pool. Õigussuhte struktuurseteks elemenditeks on subjektid. Subjektiivsed õigused ja juuridilised kohustused. Objekt. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikud elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad: deliktvõime, teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi
annaabi.ee 
