Tööolukorras Elektromagnetväli, mis ümbritseb mistahes masinaid võib tekitada ülitundlikkust. Kui arvate, et teie ebamugavustunde põhjuseks on just arvuti, istuge kaugemale. Eemaldudes magnetvälja tekitajast vähendate selle mõju. Reaktsioonina magnetväljale võib tekkida naha ja silmade ärritus, punetus. Arvutiga seonduvatest hädadest on sagedasim probleem silmadega, sest just silmad töötavad kõige intensiivsemalt. Silma, samuti nina ja suu limaskesta ärritab ka elektrostaatilisse välja kogunev tolm. Palju on uuritud elektromagnetvälja ja vähki haigestumise seoseid aga kindlat seisukohta selle kohta ei ole veel võetud. Uurimused on avastanud et inimestel, kes elavad või töötavad tugevama magnetvälja läheduses, suureneb risk haigestuda leukeemiasse ja ajukasvajate oht. Tööandja kohustused: · tegema kindlaks (kaardistama) kaitstaval alal mõjuvate elektromagnetväljade tasemed ja kõrgendatud terviseriskiga piirkonnad;
mõjutab elektrilaenguid Elektromagnetväli koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis moodustavad terviku Iga seadet, kaablit ümbritseb elektromagnetväli Elektromagnetväli Raadiosagedused- raadiolevis kasutatav sagedusvahemik 0- 3000Hz Piirnormid toodud määruses Mõju Võib tekitada ülitudlikkust, ebamugavust Väli väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga Tervisehäired Tundlikkus Naha ja silmade ärritus, silmade punetus Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev tolm Kasvajad?ajukasvajad Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus,
Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Keemilised reaktsioonidtoimuvad eelkõige valentselektronkihi elektronidega (nn valentselektronidega), mis asuvad aatomi tuumast kõige kaugemal. 1.4.1 Elektronkatte tekkimine Negatiivselt laetud elektronide ja positiivselt laetud aatomituuma vahel toimiv elektromagnetjõud tõmbab elektrone tuuma poole. See jõud seob elektronid elektrostaatilisse potentsiaalikaevu (see tähendab, et mida lähemal tuumale elektronid on, seda suurem energia on tarvis neile anda, et neid tuuma ümbert minema viia). Kuna elektronid on samaaegselt ka laine (vastavalt laine-osake dualismile), siis tekitab iga elektron tuuma ümber kolmemõõtmelise seisulaine, mis tuuma suhtes ei liigu. Selline käitumine on määratud aatomorbitaaliga - matemaatilise funktsiooniga, mis kirjeldab ära tõenäosuse, et elektron on mingis konkreetses punktis aatomituuma
annaabi.ee 
