nagu on tema naaberelemendil inertgaasil. Inertgaasil enesel on elektronafiinsus negatiivne ja ta ei haara elektrone . Aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata elektroni nimetatakse elektronegatiivsuseks(x) 1 x (Wi We ) 2 a Kui kahe aatomi ühinemisel üks aatom annab oma elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks, siis sellist keemilist elementi nimetatakse elektropositiivseks. Teist elementi, mille aatom saab elektroni, nimetatakse elektronegatiivseks. Ligikaudu võib elektropositiivseteks lugeda metalle ja elektronegatiivseteks mittemetalle e metalloide 2.3. KEEMILINE SIDE 2.3.1. Keemilise sideme põhjused Aatomite lähenemisel teineteisest mõne ongströmi (1 Å = 10-10 m) kaugusele tekivad vastasmõjud. Sõltuvalt elektronide liikumise iseloomust tekivad tõmbe- või tõukejõud. Esimesel juhul aatomid ühinevad ja eraldub energiat
suurem. Närvi- ja lihasrakus tekib aktsioonipotentsiaal siis, kui membraan puhkepotentsiaali vähenemine alalävise muutuste tagajärjel saavutab teatud taseme, mida nim depolarisatsiooni kriitiliseks piiriks. Membraani puhkepotentsiaali vähenemisel üle selle omandab Na+-ioonide sisenemine rakku ja membraani edasine depolarisatsioon peatamatu iseloomu. See protsess on hüppeline. Väga lühikese aja jooksul muutub rakumembraani sisepind elektropositiivseks ja välispind elektronegatiivseks toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon e inversioon. See kajastub aktsioonipotentsiaali tõusvas kõveras. Membraani kõrgenenud permeaablus Na+-ioonide suhtes kestab lühikest aega. Kui aktsioonipotentsiaal saavutab maksimaalse amplituudi, väheneb järsult permeaablus Na+-ioonide suhtes ja suureneb K+-ioonide suhtes. See põhjustab K+-ioonide suurenenud väljumise müoplasmast K+-kanalite kaudu rakkudevahelisse alasse, mis omakorda
annaabi.ee 
