See juures elektroonikas on leidnud kasutust neist suhteliselt väike arv. Ajalooliselt esimesteks kasutatavateks pooljuht materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid. Kõrge nõutav puhtus on tingitud sellest, et elektroonikasse sobivad pooljuhtmaterjalid peavad olema kristallilise ehitusega ja nende ainete kristalliline struktuur peab olema ideaalselt ühtlane. Ühtlane kristall struktuur on aga võimalik ainult puhaste ainete korral, sest igale ainele on omane mingi kindel kristallstruktuur ja kui sinna viia lisandeid, siis tekib sega struktuur, kuna põhiaine püüab kujundada oma kristallstruktuuri, lisandid aga oma. Pooljuhtide omajuhtivus Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained
pinge. Edasised uuringud leidsid lahenduse, mis filtreerib TIM-i välja. Disain ja parameetrid Lambid ja transistorid Aktiivsetest seadmetest, nagu lampidest ja transistoritest kokku pandud võimendid, meenutavad mitmetest elementidest koosnevaid fotoläätsesi. Läätsed, millel on mitte- lineaarsed attribuudid, nagu nõgusus ja kumerus, tasakaalustatakse omavahel, et tekitada suurendus ilma moonutuseta. Seda põhimõtet elektroonikasse edasikandes saavutame kasvu ja lineaarsuse, tasakaalustades aktiivsete seadmete loomupäraseid kõveraid. Arvatavasti pole lampidel mingisugust loomupärast üleolekut transistorite suhtes, ainult disaini probleem, kuidas aktiivsed elemendid harmoonilisemail viisil siduda skeemi. Ka audiofiilide eitus eeltoodud väitega tõestab siiski vaid seda, et lambid on analoogajastul kauem arenduses ja kasutuses olnud kui transistorid, samuti transistorite
Proctor hoiatab käsitlemast natsi-Saksamaad, kui midagi väga teadusevaenulikku või -võõrast. Sellised ideed kasvavad välja fasismi ja eriti natsionaalsotsialismi irratsionaalsuse fenomenist (tõrvikurongkäigud, ruunimärgid, okultism jms), mis oleksid olnud justkui toonase teaduse edusammudega selgelt vastuolus. Paraku tegid nii mõnedki teadusharud Hitleri-Saksamaal läbi arenguhüppe (rakett- ja reaktiivmootorid, tsiviilerialadest kõikvõimalik elektroonikasse puutuv, andmetöötlus-tehnoloogiad ning tuumafüüsika). Täiesti arvestava arenguga olid ka keemia- ja bioloogiateadused (sh ka meditsiini puutuv). Teine müüt, mida natsiteadusele omistatakse, on see, et neil puudus teaduses eetiline mõõde. Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-
Proctor hoiatab käsitlemast natsi-Saksamaad, kui midagi väga teadusevaenulikku või -võõrast. Sellised ideed kasvavad välja fasismi ja eriti natsionaalsotsialismi irratsionaalsuse fenomenist (tõrvikurongkäigud, ruunimärgid, okultism jms), mis oleksid olnud justkui toonase teaduse edusammudega selgelt vastuolus. Paraku tegid nii mõnedki teadusharud Hitleri-Saksamaal läbi arenguhüppe (rakett- ja reaktiivmootorid, tsiviilerialadest kõikvõimalik elektroonikasse puutuv, andmetöötlus- tehnoloogiad ning tuumafüüsika). Täiesti arvestava arenguga olid ka keemia- ja bioloogiateadused (sh ka meditsiini puutuv). Teine müüt, mida natsiteadusele omistatakse, on see, et neil puudus teaduses eetiline mõõde. Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel
annaabi.ee 
