5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3. Referatiivajakirjad (sh. elektronversioonid) Autorite tsiteeringud Artiklite lühikokkuvõte Mitmesugused uurimismeetodid 13. Tähtsamad elektroonsed andmebaasid ja otsingu tegemine neis. (loeng, õpik) EBSCO PsycINFO 14. Millistest osadest koosneb tüüpiline empiiriline artikkel? Iga osa iseloomustus, mida sisaldab jms. Harilikult koosneb psühholoogiaajakirja artikkel seitsmest osast: 1. Pealkiri ja autor(id). Pealkiri peab olema suhteliselt lühike ja andma olulist
Pärast idee tekkimist ja hüpoteesi sõnastamist tuleks koguda võimalikult palju infot selle kohta, mis on seni antud probleemist uuritud/teada. Kasulik on see a) leidmaks, kas ja kuivõrd üldse on probleemi uuritud? b) saamaks ideid, kuidas taolist uurimust konkreetselt läbi viia. ALLIKAD võiks üldiselt jagada 3 kategooriasse: 1) käsiraamatud, kogumikud; 2) teaduslik perioodika /ajakirjad/ a) ülevaateartikleid sisaldavad; b) empiirilisi uurimusi kirjeldavad 3) referatiivajakirjad, sh. elektronversioonid (Psychological Abstracts e. PsycLIT; Current Contents; Social Science Citation Index jm), 4)referatiivandmebaasid/arvutiandmebaasid (PsycINFO; ERIC; PsycARTICLES jt. PsycINFO refereerib umb 2400 ajakirja, ulatudes tagasi 19.saj.) http://www.apa.org/pubs/databases/psycinfo/index.aspx http://www.apa.org/pubs/databases/psycarticles/index.aspx INTERNETIST OTSIMISEKS kasulikku: 2. American Psychological Association (APA): http://www.apa.org 3. American Psychological Society (APS): http://www
annaabi.ee 
