H < Hal < -R < OH < OR < NH2 < NHR < O NB! Induktsioon ja resonantsefekt mõjuvad süsteemile sõltumatult. Resonantsstruktuuride joonistamine: näited 1. 2. 3. 4. 5. Funktsionaalsete rühmade suunav toime elektrofiilses asendusreaktsioonis. Lisaks tuuma aktivatsioonile ja desaktivatsioonile mõjutab asendaja elektrofiilse liitumise asendiselektiivselt. Üldiselt asendab vesinik areeni kõige suurema elektrontihedusega süsiniku juurest st. nendes asendites on vahepeal tekkiv karbkatioon kõige paremini astabiliseeritud. Asendajad võib jaotada kolme rühma: orto, para, meta. Asendajate mõju benseeni elektrofiilses asendusraktsioonis. Asendaja Üldine mõju Suunamine Induktsiooniefekt Resonantsefekt -CH3 aktiveerib orto, para nõrk +I puudub (nõrk +R) -OH, -NH2 aktiveerib orto, para nõrk -I tugev +R
F 2, Cl2, Br2, I2 Cl alates side tugevam, sest mängu tulevad d-orbitaalid, mis stabiliseeerivad. 20. Nimetage VSEPRi teooria põhipostulaadid. Ennustage elektronide paiknemist ning molekuli või mitmeaatomilise iooni kuju, kasutades VSEPRi teooriat. Kirjutage VSEPRi valem. Põhjendage, kas molekul on polaarne või mittepolaarne. VSEPRi teooria keskendub sidmete ja elektronipaaride paiknemisele tsentraalse(te) aatomi(te) ümber. Molekuli kuju ennustamis tuleb arvestada, et suure elektrontihedusega molekuli osad tõukuvad omavahel. Suur elektrontihedus on molekulis sidemetel ja vabades elektronpaarides. Ühe tsentri ümber olevad sidmed ja elektronpaarid tõukuvad ning paiknevad seetõttu üksteisest võimalikult kaugel. Kordseid sidemeid käsitletakse samamoodi kui üksiksidemeid, s.t ühe kõrge elektrontihedusega alana. Kui molekulis on enam kui 1 tsentraalaatom, siis käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli
Seda iseloomustatakse dissotsiatsioonienergia D alusel; mida suurem D, seda tugevam side. (tabelis). Sideme pikkus on ligikaudu võrdne vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga. Kordsed sidemed on tugevamad kui üksiksidemed. Sideme pikkus – on kovalentse sidemega seotud aatomite keskpunkide (tuumade) vaheline kaugus. Kordsed sidemed on lühemad kui üksiksidemed samade aatomite vahel. Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete elektronipaarid ja vabad elektronipaarid) tõukuvad üksteisest eemale. Kaheaatomilised erituumalised molekulid on polaarsed. Enam kui kahest aatomist koosnev molekul võib olla mittepolaarne, kui sidemete dipoolmomentide vektorid summeeruvad nulliks. Molekulide polaarsuse leidmine ÕPIKUST LK 231 joonis 3.7, õp lk 232 näited ja ülid. Ülid 3.19-3.24 Valentssidemete teooria. Peamine idee: sideme moodustamisel orbitaalid kattuvad, moodustades ühise orbitaali
annaabi.ee 
