KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära ...
Keemia 1. Prootonite, neutronite, elektronide, elektronkihtide arv. C, Ar, Ca, Br Prootonid Neutronid Elektronid Elektronkihid C 6 6 6 2 Ar 18 22 18 3 Ca 20 20 20 4 Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul...
AATOM CERN-Euroopa Tuumauuringute Keskus Aatomi ehitus AATOM (laenguta) Tuum + elektronkate - Prootonid p+ elektronid e- Neutronid n0 Et aatom on neutraalne, siis · Prootonite arv = elektronide arv p+ = e - Elektronkatte ehitus 1.kiht 2e 2.kiht 8e 3.kiht 18 e 4.kiht 32 e · Viimane kiht 8e Elektronskeemid · Elemendi sümbol Tuumalaeng · Püstkriips Elektronid kihtides · Na : +11 / 2) 8) 1) · Ca: +20 / 2) 8) 8) 2) tuumalaeng 1.k 2.k 3.k 4.k Planetaarne mudel Aatomiosakeste massid · Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT
Ülesannete lahendamine: Teema Aatomi ehitus. I.Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: 1 ) C , Fe, O , Mg 2 ) C + 6 2 ) 4 ) 3 )F e + 2 4 2 ) 8 ) 14 ) 2 4 ) O + 6 2 ) 4 ) 5 )M g+1 2 2 ) 7 ) 3 II.Täida perioodilisussüsteemi abil järgmine tabel: El e m e nt Pr o otonite N e utronit e El ektronid e El ektronkihtid e El ektronid e
C 6 6 6 N 7 7 7 O 8 8 8 F 9 9 9 Ne 10 10 10 2. Koosta elektronskeemid. K +19 |2)8)8)1) Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) O +8| 2) 6) 3. . Vali sulgudest õige vastus ja tõmba sellele joon alla. 1. Aatominumber Z perioodilisustabelis näitab (elektronkihtide arvu, tuumalaengut, väliskihi elektronide arvu, neutronite arvu). 2. Ühte rühma kuuluvatel elementidel on ühepalju (prootoneid, elektronkihte, väliskihi elektrone, neutroneid). 3. Tuumalaeng on määratud (elektronide, prootonite, neutronite) arvuga. 4
elektronkiht kuni 18 elektroni. 4. elektronkiht kuni 32 elektroni. Elektronide Eelviimane elektronkiht arvu kuni 18 elektroni. kihil saab leida 2 . Viimane elektronkiht kuni 8 elektroni. Elektronide paiknemine +11 2) 8 ) 1 ) +11 -11 Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: H, O, C, S Aatomi ehituse õppemudel http://tahvel.ee/Fail:Aatomimudel.swf Video aatomi ehitusest http://www.youtube.com/watch?v=pV822HfqT44&feature =fvwrel Seotud lingid · http://tahvel.ee/Fail:Aatomimudel.swf · http://videos.howstuffworks.com/disc overy/29397-assignment-discovery-ele ctron-shells-video.htm Kasutatud allikad · http:// www.youtube.com/watch?v=lP57gEWc isY&feature=related · http ://www.youtube
elektroni. § Viimane elektronkiht kuni 8 elektroni. Elektronide paiknemine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level +11 2) 8 ) 1 ) +11 -11 Koosta elektronskeemid ja joonista aatommudelid järgmistele elementidele: H, O, C, S Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Video aatomi ehitusest Click to edit Master text styles Second level Third level
Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on enamasti VIII B rühmas(Fe,Ni,Co jt). Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati elektronide loovutajana, seega on nad REDUTSEERIJAD!! Metallilised omadused sõltuvad ka asukohast perioodilisuse tabelis. Kui me liigume tabelis: o alla ja vasakule, siis metallilised omadused suurenevad o alla ja vasakule, siis aatomi raadios kasvab o alla ja paremalse, siiis tuumalaeng kasvab Elektronskeemid Na +11| 2)8)1) Mg +12| 2)8)2) Cu +29 | 2)8)17)2) Fe +26| 2)8)14)2) Fe kuulub B rühma elemendi hulka. B rühma elemendi aatomi viimasel kihil ALATI 2 elektorni. Elektronkihtidel saab olla elektrone järgnevalt: 2) 8) 18) -) 32) 8) Mõisted Redoksreaktsioon selline keemiline reaktrsioon, kus keemilised elemendid vahetavad omavahel elektrone. Redutseerija keemiline element, mis loovutab elektrone. Oksüdeerija keemiline element, mis liidab elektrone Reaktsioonivõrrandid
-a. oksiid o.-a. ühend Al . . .l . . . 0 ---------- 1s22s22p63s23p64s23d2 Y2O3 Na2Se :+35/2)8)18)7) 19 36 P 3 Koostage järgmiste elementide elektronskeemid, näidake elektronvõrrandite abil ,kuidastekivad ioonid ja koostage ühendi valem Ca & P ; Rb & N ; Al & Br ; Ga & O ; S & Al ; Se & Ge Ca:+ 20 / 2) 8) 2) P: + 15/ 2) 8) 5) Ca 2e = Ca2+ P + 3e = P3- Ca3P2 . 4 Selgitage täpiskeemide abil, kuidas tekib kovalentne side H Cl ; N2 ; C2H6 ; H2O ; NH3 ja H2S molekulides, iseloomustage sideme omadusi
väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi elekronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 5. Iseloomusta vesinikku (füüsikalised omadused, leidumine Maal, kasutamine) Perioodilisustabelis 1. element. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; kõige kergem gaas; vees väga vähe lahustuv;keemistemperatuur -253°C. Leidumine Maa peal väga levinud. 6. Iseloomusta hapnikku Levinuim keemiline element maakoores
lahustamisel 2,90 kilogrammis vees. Mitme protsendiline on akuhape? 36,3% Keemilise sideme määramine ühendites. 8. Millistes järgmistes ühendites esinevad kovalentsed sidemed, millistes ioonilised sidemed? Cl2 Li2O KCl F2 H2S CaO O2 Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest 9. Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: N Li Al Se Ca Kas nende elementide aatomid püüavad elektrone eelkõige liita või loovutada? Millised ioonid tekivad? Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine, nimetuste andmine ja valemite koostamine 10. Liigita järgmised ained aineklassidesse: a) H2SiO3 b) Al 2O3 c) KOH d) N 2O e) Ba(OH) 2 f) NaBr ........................ ....................... ................... .................. .................... ............ 11
(s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal.
annaabi.ee 
