Tunnelmikroskoop- Selles skaneerib objekti pinda üliteravaks (üksikaatomini tipus) söövitatud metallteravik. Seadme põhimõte meenutab mõnevõrra merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon Diood- on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on ühesuunaline elektrijuhtivus. Eristatakse elektrovaakumdioode ja pooljuhtdioode. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine, kuid kasutusel on ka mitut liiki eriotstarbelisi pooljuhtdioode. Transistor- on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.
Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks. Vastavaid elektronseadmeid nimetatakse alalditeks. Alaldamise protsess põhineb p-n siirde omadusel juhtida voolu ainult ühes suunas st. päripingestuse korral (vastav elektronseadis on pooljuhtdiood. Alaldeid saab liigitada : · Alaldava elemendi liigi järgi · Voolu liigi järgi · Skeemilise lahenduse järgi Omadused: · Saadud alalisvool (alaldatud vool) on suure pulsatsiooniga · Dioodile mõjub suur pinge · Muudab trafo tööreziimi väheefektiivseks ning suurenevad trafo mõõtmed · Väike pooljuhtdioodide arv · Väike maksumus Ühefaasiline täisperiood alaldi Omadused: · Trafo sekundaarmähis peab olema keskväljavõttega
ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal olla loenduri väljundis vale kood. 2)Rööpülekandega (sünkroonne) loendur: Toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, ei teki hilistumist. Pilet 7 1. Pooljuhtdiood Pooljuhtdiood on ühe p-n siirdega elektronseadis, millel on kaks väljaviiku. Pooljuhtdiood valmistatakse p-n siirde kuju ja mõõtmete järgi kas punktdioodidena või pinddioodidena. Punktdioodidel on kontakti mõõtmed samas suurusjärgus p-n siirde paksusega. Pinddioodidel aga on p-n siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Pooljuhtdioodi tunnusjooneks loetakse dioodi läbiva voolu sõltuvust temale rakendatud pingest. Tihti nimetatakse seda tunnusjoont ka dioodi volt-amper karakteristikuks. 2. Formeeritud kanaliga MOSFET
..500 W Väljundtakistus Rvälj = Uvälj / = (h11e+ h21eRg)/ h22eh11e 20 kW...1 MW Ivälj Väljundpinge 0° faasinurk sisendpinge suhtes Pikkov lk 66 (järg) Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 12 6.2.4. Transistori tööpunkt ja koormussirge Bipolaartransistor on vooluga tüüritav elektronseadis. Võimendusreziimis bipolaartransistori emittersiire tuleb pingestada pärisuunas ning sel puhul kulgeb läbi emittersiirde pärivool. Transistori ülesandeks on võimendada tema sisendil olevat signaali ja edastada see võimendatud kujul koormusele, mis võib paikneda kas otse transistori kollektoriahelas (takistuse Rk kujul) või siis paikneb kollektoriahelas transistori tööpunkti etteandmiseks vajalik oomiline takisti Rk ning koormustakistus (tarbija) Rt ühendatakse
annaabi.ee 
