. d nim molekulide elektronpolariseerituseks. mida suurem on välise väljatugevuse E, seda suurem on ka molekuli elektronpolariseeritus. piirjuhul on kõigil molekulidel dipoolmomendi vektorid samasuunalised välise elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul on asümmeetiline, siis sellise molekuli puhul dipoolmoment välisest väljast ei sõltu ja neid nim jäikadeks dipoolideks . polariseerumine toimub jäikades dipoolides sel viisil, et ümber paigutub molekul, kusjuures pöördub väljatugevuse vastassuunas, + väjatugevusest eemale. enamikes dielektrikutes paiknevad dipoolid välise välja puudumisel korrapäratult. kui niisugune dielektrik
Kadudega polarisatsioon ei toimu hetkeliselt, vaid aine polariseerub ja depolariseerub aeglustatult. Polariseerumisega kaasneb energiakadu ja dielektrikus soojuse eraldumine. Kadudega polarisatsiooni nimetatakse ka relaksatsioonpolarisatsiooniks. Kadudega polarisatsiooni liikideks on: dipool(-relaksatsioon)polarisatsioon, kadudega ioonpolarisatsioon,elektron-relaksatsioonpolarisatsioon, struktuur- e migratsioonpolarisatsioon, spontaanne polarisatsioon. Elektronpolarisatsiooniks nimetatakse elektriväljas aatomite elektronkatete elastset deformatsiooni ja piiratud nihkumist tuumade suhtes. Kuna elektronide mass on väga väike, siis nende nihkumiskiirus elektriväljas on väga suur. Elektronkatete nihkumine aatomites ei sõltu temperatuurist, kuid kuna temperatuuri tõustes kehad paisuvad ja aine tihedus väheneb, siis väheneb ka dielektriline läbitavus . Elektronpolarisatsioon esineb kõigis dielektrikutes vaatamata sellele, kas neis võib
annaabi.ee 
