kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess- protsess, kus energia neeldub eksotermiline protsess- protsess, kus energia eraldub
sidet moodustavale aatomile Mol-aine,mis koosneb molekulidest Molekulidevahelinse side-nõrk side molekulide vahel,mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos Molekulvõre-kristallvõre,kus võre sõlmpunktides asuvad molekulid Pol-aine,mis koosneb polaarsetest molekulidest Pol molekul-molekul,milles pos.ja neg.laenguga keskmed ei lange kokku,mistõttu molekuli üks osa on pos,teine neg.laenguga Pol kovalentne-kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel,sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud Reaktsiooni soojusefekt-reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk Lämmastiku molekulis lämmastiku aatomite vahel kolmikside N + N -> N N ( N N ) Süsinikdioksiid molekulis on süsiniku ja hapniku aatomite vahel kaksiksidemed O + C + O -> O C O ( O C O) H2,N2,CO,SO3,I2,HCl-kovalentne NaCl,CaO,CaCl2-iooniline Ni,Fe-metalliline Lõhume: Vee aurustumisel- vesiniksideme,liiva jagamisel-mitte midagi,
kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse elemendi elektronnegatiivsusega. Elektronnegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Mida suurem on elemendi elektronnegatiivusus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne
kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist. Kovalentne side side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad elektronpaari. H* *H H:H Kovalentses sidemes eristatakse polaarset ja mittepolaarset sidet. 7 Polaarne kovalentne side. Kumbki aatom loovutab ühe elektroni ühisesse elektronpaari. Ühine elektronpaar nihkub suurema elektronnegatiivsusega (mittemetalsema) elemendi aatomi poole, näit. H :Cl Polaarne kovalentne side esineb üksteisest mitte järsult erinevate omadustega aatomite vahel, näit. HCl, H2S, H2O, CH4. Polaarne aine koosneb dipoolsetest molekulidest, s.t. molekulides on positiivse ja negatiivse elektrilaenguga poolused. . Mittepolaarne kovalentne side Kui ühinevad sama elemendi aatomid (H2, N2), siis on sidet moodustav elektronpaar jagatud võrdselt mõlema aatomi vahel, moodustub mittepolaarne kovalentne side.
annaabi.ee 
