nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga hapniku fluoriide. Halogeenid on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju. Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust.
Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + - nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole. CH3 N N-H side on üpris püsiv. + H Orgaaniliste alustena reageerivad amiinid hapetega, moodustades sooli. · Amiinidest
annaabi.ee 
