P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene Kõige madalama energiaga Sisaldab vaid üht s- orbitaali P-alakiht Järgneb s-alakihile Energia kõrgem kui s-alakihil Sisaldab kolme p- orbitaali porbitaalid paiknevad omavahel risti (x, y ja ztelge pidi) D-alakiht Lisandub kolmandast elektronkihist Energia kõrgem kui p- alakihil Sisaldab viite d-orbitaali D-orbitaalid on väga keeruka kujuga Seaduspärasus elektronkihtide ehituses: Igas järgmises kihis üks alakiht rohkem Igas uues alakihis 2 orbitaali rohkem kui eelmises Iga orbitaal mahutab 2 elektroni
tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu. Metallilisus on suurem seal, kus on väliskihil vähem elektrone. Etanool Ch3Ch2OH Metallide keemilised omadused: 1) metall+hapnik Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape -- sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega.
vesinikule kõrgepingeline elekriväli, hakkab vesinik kiirgama nähtavat valgust, infravalgust ja ultravalgust. Need valgused pole pidevad, nad koosnevad üksikutest värvustest, mida nimetatakse spektrijoonteks. Bohri aatomimudel selgitab selliste värvuste ehk spektrijoonte tekkimist järgmiselt: nähtava valguse spektrijooned tekivad elektroni üleminekul kõrgemalt orbiidilt 2-le lubatud orbiidile. 9 Mingi keemilise elemendi elektronkate koosneb kolmest elektronkihist. Arvuta, mitu elektroni tohib maksimaalselt olla selle aatomi elektronkattes? – Pauli keeluprintsiibi kohaselt tohib ühes elektronkihis olla maksimaalselt 2n2 elektroni, kus n on elektronkihi number ehk peakvantarv. Selles ülesandes on n = 3, ehk 2*32 = 18. Selle keemilise elemendi aatomi elektronkattes või maksimaalselt olla 18 elektroni.
Tavaliselt keemilises reaktsioonis tuuma ei muudeta. Orbitaalid ehk elektronkihid. Elektronpilv ehk orbitaal ehk elektronkohid. Mingi loeng. Elektronkihid. Ühel ja samal elektronkihil olevate elektronide energia on enam vähem ühesugune, mistõttu kasutatakkse ka mõistet eneriatase. Elektronid on pidevas liikumises ja liiguvad ligilähedaselt valguskiirguse kiirusele. Elektronide energiatase toimub järkude või astmete kaupa. Kaotatud energia eraldub elektronkihist soojusena. Elektronid paiknevad kolmetimensionaalses keskkonnas vms.... väärisgaasidel pole vabu elektrone, millega nad saaksid keemilisi sidemeid luua. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enamat aatomit on omavahel seotud. Keemiline reaktrioon on protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed ja tekivad uued. Üksikside- on ühinendud üks elektronpaar Kaksikside- on ühinenud kaks elektronpaari. Kovalentne side- ühiste elektronpaaride abil aatomite vahel moodustuv side. On üks
13) Redutseerimine-on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone. 14) Oksüdeerumine-elektronide loovutamine 15) redoksreaktsioon-on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone 16) s-orbitaal-kerakujuline, mahutab 2e 17) s-alakiht-iga elektronkihi esimene alakiht, koosneb s-orbitaalist 18) p-orbitaal-hantlikujuline, mahutab 6e 19) p-alakiht-alates teisest elektronkihist, järgneb s-alakihile, koosneb 3st p-orbitaalist 20) d-orbitaal- lutikujuline-mahutavad 10e 21) d-alakiht- koosneb 5st d-orbitaalist 22) molekul- koosnevad aatomitest 23) lihtaine-on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. 24) Liitaine-keemiline aine, milles esinevad rohkem kui ühe elemendi aatomid 25) ainete segu-mitme aine osakesed 26) keemiline side-kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud
nähtavad tähed ongi aine tema neljandas olekus plasmana . Füüsikas ja keemias tähendab klassikaline plasma aine agregaatolekut, mis sarnaneb gaasile, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud . NB! Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda energiahulk, mis on suurem antud osakese ionisatsioonienergiast energiast mis peab olema piisav selleks, et elektronid lahkusid aatomite elektronkihist . Galaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada Doppleri efekti kaudu.Doppleri efekt (meist eemalduvalt objetilt lähtuva kiirguse lainepikkus suureneb nn. punanihe ning lähenevat objektilt meieni jõudva kiirguse lainepikkus väheneb) see nähtus võimaldas tuvastada, et elame paisuvas Universumis. Maatahke faas Vesivedel faas Õhk gaasiline faas Tuliplasma faas (!) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (
väärisgaas. Iga perioodi piirides muutuvad järk-järgult elementide keemilised omadused koos aatommassi suurenemisega (vasakult paremale): metalliline iseloom kahaneb, mittemetallilised omadused aga tugevnevad. Rühm on sarnaste omadustega keemiliste elementidega vertikaalne rida. Tabelis üksteise alla sattunud elemendid moodustavad elementide rühma. Et elementide keemilised omadused sõltuvad ennekõike välisest elektronkihist, kuuluvad ühte rühma sarnaste keemiliste omadustega elemendid. Rühmad on jaotunud A ja B rühmadeks. A rühmadesse kuuluvate elementide aatomite väliskihi elektronide arv on võrdne rühma numbriga. Mõnede rühmade puhul kasutatakse rühma üldnimetusi, näiteks leelismetallide rühm (IA), halogeenide rühm (VIIA), väärisgaaside rühm (VIIIA). Keemiliste elementide perioodilisustabel koosneb metallidest ja mittemetallidest. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid
lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne. Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske elektrone välja tõrjuda. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, Neoon ja Argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Ksenooni aktiivsus on suurem kui Krüptooni oma. Radooni keemiline
eKr. aatomi ehitus: Raud paikneb VIIIB rühmas. Aatomimass Ar(Fe)=55,845 ja aatomi massiarv A=56. Järjenumber tabelis Z=26. Raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 30 neutronit. Fe:+26/2)8)14)2) Raua aatom võib loovutada keemiliste reaktsioonide käigus sõltuvalt reaktsioonitingimustest 2 või 3 elekrtoni. Vastavalt sellele võib aatomist moodustuda raud(II)ioon või raud(III)ioon: Fe-2e=Fe2+ raud(II)ioon Aatom võib loovutada ühe elektroni ka eelviimasest elektronkihist siis tekib: Fe-3e=Fe3+ raud(III)ioon Vastavalt sellele on raua oksüdatsiooniaste ühendites II ja III. füüsikalised omadused: Raud on läikiv hallikasvalge värvusega metall. Tema tihedus =7,874g/cm3. Raud on sulamistemperatuuriga 1538oC ja keemistemperatuuriga 2861oC. Tüüpolekuna on tahke 25oC juures. Raud on plastiline ning võimaldab sepistamist ja valtsimist. Raud tõmbub magneti külge. keemilised omadused: Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall
Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside ionisatsioonienergiad on tunduvalt suuremad ja afiinsus elektroni suhtes palju madalam kui antud perioodi teistel elementidel. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, neoon ja argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel
Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid asuvad tuumast järjest kaugemal ja on seetõttu tuumaga nõrgemalt seotud. Vasakult paremale liikudes suureneb elektronegatiivsus, mistõttu on elektronid tuumaga tugevamini seotud ja nende eemaldamiseks kulub rohkem energiat. Teine ionisatsioonienergia on alati kõrgem kui esimene, eriti veel, kui elektron tuleb ära võtta sisemisest elektronkihist. Positiivse laenguga aatomilt negatiivselt laenguga elektroni on raskem ära võtta kui neutraalse laenguga aatomilt. Elektronafiinsused E on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile. Suureneb tabelis ülesse paremale floori suunas. Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale rühmas vähenevad ülevalt alla.
annaabi.ee 
