Laeva asukoht kantakse seejärel seinal olevale maketile. Radaril ja elektronkaardil kuvatakse olukord vastavale ekraanile virtuaalselt ning toimunut saab ka jäädvustada nt. arvuti kõvakettale. (Info säilitamine on vajalik võimalike hilisemate vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks. Info säilitamise aeg oleneb väljatöötatud süsteemist, tavaliselt on see u. 3 kuud.) Samuti annavad viimased kaks kõige objektiivsemalt infot toimuva kohta, kuna radari ja elektronkaardi kasutamise korral on kogu jälgitav piirkond korraga silme ees. Allpool oleval joonisel on näide võimalikust situatsioonist ja kuidas on see kujutatud elektronkaardil. JOONIS 1 Mõnikord on oluline, et lisaks radarile ja elektronkaardile oleks olemas ka videopilt. Sellist dubleerivat moodust kasutatakse mõne üksiku probleemse koha puhul ( kitsused, sõlmpunktid jne ) Mitmes VTS-süsteemid jälgivad suuri piirkondi. Sellepärast kasutatakse ühes VTS-
endast nurka meridiaani ja suuna vahel antud esemele. Kui osutub vajalikuks määrata suunda esemele laeva pikitasandi suhtes, siis määratakse kursinurk. Viimase kahekümne aastaga on merel navigeerimine tunduvalt lihtsustunud ja muutunud ohutumaks. Kui laeval on GPS aparatuur, ei ole laeva asukoha määramine enam probleemiks. See seade annab pidevalt laeva koordinaadid, kiiruse, teavitab pöördepunkti jõudmisest jne. Ja kui laeval on veel elektronkaardi aparatuur (ECDIS) , on pilt olukorrast veelgi täpsem. Ainult tõelised peilingud kantakse merekaardile. Laeva asukohta saab määrata veel nii kolme peilingu järgi kui ka kahe peilingu järgi. Kasutatakse erinevaid kompasse ja seadmeid: magnetkompass, peakompass, roolikompass, peilingaatorit, kompassijalg, satelliitkompass, gürokompass. • Kardinaal-, lateraal- ja nimetuse süsteem I ala, regioon A
annaabi.ee 
