· Suhteline tihedus: 0.8 (vesi=1) · Auru suhteline tihedus: 3 (õhk=1) · Auru rõhk, kPa 20o C: 0.13 · Plahvatuspiir, mahu % õhus: 1.2-10.5 5 Keemilised omadused Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on elektronidoonor, siis on elektronitihedus hapnikuaatomil suurenenud ja O H side dissotsieerunud veelgi väiksemal määral kui vee puhul. Kuna alkoholid on hästi kättesaadavad ained ja nad annavad palju mitmesuguseid keemilisi reaktsioone, siis etendavad nad väga tähtsat osa rohkearvulistes laboratoorsetes ja tööstuslikes sünteesides. Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks: 1. Reaktsioonid, millest võtavad osa ainul hüdroksüülrühma vesinikuaatomid 2
O H -I > -I +M OH OH Hüdroksüülrühm (fenoolis) omab nii induktiivset kui ka mesomeerset efekti, kuna O-aatom omab suuremat elektronegatiivsust kui sp2-hübridiseerunud C-aatom (vt. Paulingi skaala). Selliselt, hüdroksüülrühma -I-efekti tõttu, peaks elektronitihedus nihkuma -OH suunas. Vastupidiselt, mesomeerses vastastikuses toimes, annab O-aatom oma vaba elektronpaari benseenituuma ühtsesse konjugeerunud π-elektronpilve (p,π-konjugatsioon) ja elektroniti- hedus peaks nihkuma benseenituuma suunas (+M-efekt, vt. tabel). Siiski on teada, et OH- grupi +M-efekt > -I-efekt ( vt. tabel), mis tähendab, et -OH omab kogu süsteemi suhtes el- ektrone-vabastavaid omadusi. Antud ühendis negatiivne osalaeng dislokaliseerub aga orto-ja para-asenditesse (vt
annaabi.ee 
