portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1. kui elektron kaotab energiat peaks elektron tuuma kukkuma. 2. elektron liigub kiirendusega, keha peaks ära lendama. kvandi energia e=hf e-kvandi energia, h= 6,6*10-34 j*s, f-sagedus. elektronis "lainetab"-tõenäosuslaine. elektroni lainelist iseloomu tõestas elektronide difraktsioonipilt. leiulaine-osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel.
Kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab elektroni käitumise eripärasid. Kaua on vaiendlud, kas elekron on laine nagu veel või aine nagu korvpall. Kõik viitab sellele, et elekrton on osake, tal on mass, tal on laeng ja spinn. Kuid on katsetega tõestatud ka seda, et elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste liiklejate täpset asukohta määrata.Kas selline elu oleks üldse võimalik? Raske uskuda, sest kui elektonidel või rakkudel pole kindlat asukohta, siis ilmselt poleks ka maailmas olemas mitte midagi peale elektonide ja rakkude. Kvantmehaanika on väga veider asi. Kui teha
lihtsamalt leiulaineks. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h = mv Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Veelaines lainetab veepind, helilaines õhu tihedus, valguslaines elektromagnetväli. Mis lainetab elektronilaines? Mis lainetab elektronis 1 Eelmise slaidi fotojadast võib teha sellised järeldused: ·See, et iga elektroni tabamus tekitab helendava punkti, näitab, et elektron ei muutu laineks vaid säilitab osakese omadused. ·Fotojadas suureneb elektronide voo massiivsus järjest. Voo kasvades võib märgata, et elektronilaine ei määra iga üksiku elektroni liikumist rangelt. ·Mida rohkem tabamusi, seda selgemalt rühmituvad tabamused interferentsitriipudesse. Kuna elektrone
13) Fotosüntesi lähteained, saadused ja protsessid. Lähteained süsihappegaas, vesi, valgus, sobiv temperatuus (2035°C kõige rohkem) Protsessid I fotosünteesi valgusstaadium Toimub: kloroplastide sisememraanides On vaja: valgust, klorofülli, vett Mis toimub? Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli Elektronis väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs) Tekivad O'ioonid, mis ühinevad molekulik (O2) ja lendavad taimest välja. Vabad H'ioonid seovad NADP molekulid tekib NADPH2 NADP transpordib ka elektrone (elektrontransportahel) s.t tekib elektrienergia, mille arvel tehakse ADP molekulidest ATP. Tulemus: NADPH2, O2, ATP (vajalik edaspidiseks reaktsiooniks)
kui nad moodustavad sellise koosluse, mida keemik on suuteline eraldi ainena käsitlema ja uurima. Valentselektronid kujutatakse aatomi sümboli läheduses punktidega! Valentselektronide arv leitakse perioodilisuse tabeli põhjal: 1., 2. rühm – võrdub rühma numbriga; 13.-18. rühm – võrdub rühma number miinus 10. Iooniline side – tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele Ioonide elektronkonfiguratsioon – esimesena antakse ära väliskihi s- elektronis, seejärel osa d-elektronidest. Nt Fe:[Ar]4s23d6 -> Fe3+: [Ar]3d5 Kovalentne side – moodustub, kui aatomid jagavad ühist elektronpaari. Võivad jagada ka kahte või kolme elektronpaari, moodustades vastavalt kaksik- või kolmiksidemeid Ioonide elektronkonfiguratsioonid. Nt Alumiinium Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p1 Lähim väärisgaas: neoon Moodustuv katioon: Al3+, elektronkonfiguratsioon [Ne] Nt väävel Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p4 Lähim väärisgaas: argon
annaabi.ee 
