täita määramatuse seost. Kuid sel juhul võivad olla osakese kiirusel mistahes väärtused. See aga tähendab, et järgmisel hetkel me ei tea enam üldse, kus osake asub. Selle olukorra illustratsiooniks kujutame ette, et me tahame määrata vaba elektroni asukohta ja tema impulssi (kiirust). Oletame, et vaatame elektroni läbi ülivõimsa mikroskoobi. Selleks, et elektroni näha, peab vähemalt üks footon põrkuma elektronilt ja tulema läbi mikroskoobi meie silma. Kuid selle juures annab footon osa oma impulsist elektronile ja see võib liikuda ei tea kuhu. Kvantmehaanikas esineb veel palju makromaailmas tundmatuid nähtusi. Näiteks nn. tunnelefekt, mis seisneb selles, et osake võib minna ühest olekust teise ka siis, kui tal selleks piisavalt energiat ei ole. Seda efekti kasutatakse tänapäeval suure lahutusvõimega mikroskoopides tunnelmikroskoopides.
vähem. Lainefüüsikas defineeritakse sagedust aga järgmiselt: Footoni impulss on aga teatavasti siis Kui osake ( näiteks footon ) liigub kiirusega c, siis läbib footon ajavahemiku t teepikkuse x = ct. Seetõttu saamegi kirja panna seose px = h. Tavaliselt pannakse see kirja järgmiselt: Näiteks kui me registreeriksime elektroni võimalikult täpse asukoha just valguse teel, siis elektronilt peab meile põrkuma vähemalt üks footon. Kuid selle tulemusena väheneb elektroni impulss, kui see peaks kokku põrkama footoniga. Kui me soovime elektroni asukohta võimalikult täpselt teada, siis selleks on vaja võimalikult väikest valguse lainet. Kuid selletõttu häiritakse elektroni just rohkem. Näiteks võtame x = ja p = hf / c, kus on valguse lainepikkus ja hf / c on footoni impulss, saame jälle seose: sest
annaabi.ee 
