20. Aeroobse ja anaeroobse hingamise regulatsioon E. coli näitel. Millal toimub E. coli metabolismi ümberlülitumine käärimisele? Bakterites toimub metaboolse energia genereerimisel elektronide astmeline ülekanne kas: 1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik. Elektronide transpordi käigus viiakse läbi tsütoplasm membraani prootoneid H+, mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal). Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d 2. Anaeroobne hingamine membraanis toimuv elektronide ülekandmise protsess. Kasutab hapnikule alternatiivseid elektronaktseptoreid nagu nitraat, nitrit, fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO) ja
E. coli puhul, kes on fakultatiivne anaeroob. Selleks, et E. coli's toimuks aeroobne hingamine, peab hapniku rõhk olema 5 millibaari; anaeroobne hingamine toimub 1-5 millibaarise hapnikurõhu korral ning kui see jääb alla 1 millibaari, lülitub metabolism fermenteerimisele. 1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) on kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik. Elektronide doonoriks on enamasti NADH. Elektronid kantakse NADH dehüdrogenaasi abil kinoonidele, sealt tsütokroom o või d oksüdaasile ja lõpuks hapnikule; tekib H2O. Elektronid võivad pärineda ka oksüdeeritavatelt C-allikatelt nagu suktsinaat, laktaat, glütserool ning elektronide ülekannet hingamisahela ensüümidele vahendavad siis spetsiifilised dehüdrogenaasid
annaabi.ee 
