Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaridele (teemant) 3.molekulkristallides tekitavad tõmbejõu üksteise suhtes orienteeritud polaarsed molekulid 4.metallilises kristallis seisavad positiivsed ioonid koos tänu vabalt paiknevale elektrongaasile PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes
üksteise suhtes liikuda ccp metallid on hästi sepistavad. Hcp metallides sellised libisemistasandid vähe ja nad on hapramad. 44. Kuidas eristada metallilisi, ioonilisi, molekulaarseid ja võrkstruktuuriga tahkiseid nende omaduste põhjal? Metallilised tahkised tihedalt pakitud struktuur, heksagonaalselt või kuubiliselt. 12 aatomit ümberringi, 6 kõrval ja 3 ülal ja all. Tänu kiiresti reorganiseeruvale elektrongaasile metallikatioonide ümber on metallid sepistavad ja venitatavad. Elektronide liikuvus seletab ka metallide läiget: metallile langev valgus paneb elektronid võnkuma endaga samas sageduses ja põhjustab uue , sama sagedusega valguslaine kiirgamise. Ioonilised tahkised saab modelleerida kui eri laenguga ja eri raadiusega keradest koosnevaid, haprad. Sageli on nende struktuur lähedane tihedaimale pakendile, kus suured anioonid moodustavad struktuuri, mille tühimikes paiknevad katioonid
metalliioonidega põrkumise tõenäosus tunduvalt suurem ioonide suuremate mõõtmete tõttu. Märkus. Et metalliaatomite kõik valentselektronid on ühtlasi vabadeks laengukandjateks, siis on metallides vabade laengukandjate kontsentratsioon väga kõrge võrreldes teiste ainetega (vabade laengukandjate arv on seega samas suurusjärgus metalliaatomite arvuga). Sellega seletub metallide hea elektrijuhtivus võrreldes teiste ainetega. Rakendades elektrongaasile molekulide kulgliikumise keskmise energia valemit mv 2 3 Wk kT , (12.9) 2 2 arvutame vaba elektroni soojusliikumise keskmise kiiruse 3kT v . m Elektroni mass m 9,1 10 31 kg, seega saame normaaltingimustele lähedastel temperatuuridel (c.a. 300K) elektronide soojusliikumise keskmise kiiruse suurusjärguks 10 5 m/s ehk 100 km/s.
annaabi.ee 
