rõhus: 22,4 puhul on rõhuks võetud 101,3 kPa, 22,7 puhul aga 100kPa 3. mis on kompleksühendi ebapüsivuskonstant, koordinatsiooni sisesfäär v:Tsentraalaatom ehk kompleksimoodustaja seab endaga talle iseloomuliku arvu ligande, mis moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (kompleksanioon või -katioon). Kompleksühendi sisesfäär on üldiselt püsiv ja seda püsivust iseloomustatakse ebapüsivuskonstandiga. Kompleksi ebapüsivuskonstant on selle dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant. 4. atmosfääri koostis v: Maa atmosfäär - 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% Argoon jm väärisgaasid. Muutuvad komponendid on peamiselt co2(keskmiselt 0,04%), veeaur (kuni 2%), Hg-aur. Juhuslikud
mitte vedelikule) kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel, Vm ühe mooli gaasi maht normaaltingimustel, 22,4 dm3/mol Oksüdatsiooniaste Oksüdatsiooniaste on aatomi formaalne laeng ühendis eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Oksüdatsiooniaste tähistatakse rooma numbriga, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Oksüdatsiooniastme määramisel on abiks järgnev: 1. lihtainetes on elemendi (aatomite) oksüdatsiooniaste 0; 2. ühend tervikuna on elektroneutraalne, aatomite oksüdatsiooniastmete summa molekulis on 0; 3. üheaatomilise iooni laeng on võrdne oksüdatsiooniastmega; 4. mitmeaatomilise iooni laeng võrdub oksüdatsiooniastmete summaga; 5. keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt +I, v.a. metallihüdriidides I; 6. keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt II, v.a. peroksiidides ( I) ja ühendites fluoriga; 7. fluori aatomi oksüdatsiooniaste ühendites on alati I; 8
annaabi.ee 
