püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatake pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus). Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse
Osa valgusest läbib poolpeeglit ning väljub laserkiirena. Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatakse pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist). Lasereid liigitatakse pumpamise viisi, töötava aine, resonaatori ehituse ja tööreziimi järgi. Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [1] Selles artiklis käsitletakse põhiliselt liigitust töötava aine põhjal. Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Laserikiirgus on väikese hajumisega ja kui see on sellise lainepikkusega, mida silm
läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Seda ei saa väita konventsiaalse hõõglambi kohta. 16. Mis on laserite liigitamise aluseks? - Lasereid liigitatakse pumpamise viisi, töötava aine, resonaatori ehituse ja tööreziimi järgi. Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulss-laserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. 18. Fotoluminestsentsi kohta sõnastas inglise füüsik J. Stokes 1852. a. Järgmise reegli: luminest-sentskiirguse lainepikkus on alati suurem teda esile kutsuva valguse lainepikkusest. Selle reegli kohaselt ei saa näiteks
[2] Seega on raske öelda, kes on see üks ja ainus laseri leiutaja, sest paljud teadlased on oma panuse sellesse pannud. Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas 1957. aastal. [3] 4 LASERITE LIIGID Lasereid liigitatakse pumpamise viisi, töötava aine, resonaatori ehituse ja tööreziimi järgi. Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [2] 4.1 Gaaslaser Gaaslaserile on omane kiirguse suur monokromaatilisus, lainepikkuse stabiilsus ja kiirtekimbu väike hajumisnurk. Gaaslaserid saavad töötada nii pidevas kui impulssreziimis.[2] Kõige võimsamate gaaslaserite hulka kuulub gaaslahenduslaser
lainepikkuse väärtusega. Tugev ajaline ja ruumiline koherentsus on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus lained on kooskõlalised. Kollimatsioon kiirte kimpu mitte hajuvus, korrapärasus, kõik kiired on parallelsed, mis võimaldab fookus punktis saavutada väga kõrgeid energiatihedusi ja võimsustihedusi. Laserid. Tüübid Lasereid liigitatakse: pumpamise viisi (optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid) töötava aine (gaas, vedelik, pooljuht ja dielektriklasereid) resonaatori ehituse tööreziimi järgi (pidevreziimis töötavat ja impulsslaserid) Jaotus otstarbe järgi Kirurgiline (lõikamine, koorimine) Teraapia ja diagnostika (kiiritamine nähtava valgusega). Fototeraapia, silmakirurgia Laserid. Tüübid (II) Silmakirurgias kasutatakse eksimeer laserid: Eksimer laserid:
valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendelades kristallis edasi- tagasi, ta üha võimeneb stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimendikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest läbi, laserist välja. Laseri tööpõhimõte Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus). Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega
annaabi.ee 
