1 s orbitaal + 3 p orbitaali = 4 hübriidset sp3 - orbitaali asetsevad ruumis tetraeedriliselt, valentsnurk on 109 o nt. CH4 Kõik hübridiseerunud orbitaalid ei pruugigi moodustada sidet. Heaks näiteks on H2O, kus kaks hübriidset orbitaali moodustavad sideme, aga ühel orbitaalil on vaba elektronpaar... 9. Kovalentse sideme ja molekuli polaarsus, iooniline side kui kovalentse sideme piirjuht. Kui side tekib kahe ühesugust elektronegatiivsust omava aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt - täpselt kahe tuuma vahel. See on mittepolaarne side (H2, O2, N2 jt). Aga kui sidet moodustavad aatomid elektronegatiivselt erinevad, siis on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng +. See on polaarne side. Polaarset sidet võib vaadata kui dipooli e
+M .. fenool O H -I > -I +M OH OH Hüdroksüülrühm (fenoolis) omab nii induktiivset kui ka mesomeerset efekti, kuna O-aatom omab suuremat elektronegatiivsust kui sp2-hübridiseerunud C-aatom (vt. Paulingi skaala). Selliselt, hüdroksüülrühma -I-efekti tõttu, peaks elektronitihedus nihkuma -OH suunas. Vastupidiselt, mesomeerses vastastikuses toimes, annab O-aatom oma vaba elektronpaari benseenituuma ühtsesse konjugeerunud π-elektronpilve (p,π-konjugatsioon) ja elektroniti- hedus peaks nihkuma benseenituuma suunas (+M-efekt, vt. tabel). Siiski on teada, et OH- grupi +M-efekt > -I-efekt ( vt
oma loomuselt mittemetallid. Nad võivad keemilistes reaktsioonides võtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone. Kõige elektronegatiivsemad elemendid on gruppidest 6A ja 7A. Mõned elemendid gruppidest 4A - 5A võivad käituda sõltuvalt konkreetsest juhust kui elektronpositiivsed või kui elektronegatiivsed elemendid (Ge, Si, As, Ab, P...) Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus määrab ära astme, mil määral tõmbab aatom oma elektronkihtidesse lisaelektrone. Elektronegatiivsust väljendatakse suhtelise arvuga vahemikus 0 - 4,1. Kõige elektropositiivsemad elemendid omavad elektronegatiivsuse väärtuseid 0,9 - 1,0. Kõige elektronegatiivsemateks elementideks on fluor elektronegatiivsusega 4,1; hapnik 17 elektronegatiivsusega 3,5 ja lämmastik elektronegatiivsusega 3,1. Elektronegatiivsuse mõiste aitab meil tulevikus kergemini aru saada keemilisi sideme teooriast. 18 3
annaabi.ee 
