- MgO Cl + 1 Cl Anioon 2,1 2,2 CaCl2 P H3 ANIOON negatiivse laenguga aineosake. IOON laengut omav aineosake. KATIOON positiivse laenguga aineosake. 16 Kui kaks aatomit reageerivad ning teame nende elektronegatiivsusi, siis võime eeldada, kumb aatomitest loovutab elektrone või liidab: suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom liidab, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatom aga loovutab elektrone. Elementide elektronegatiivsus allub perioodilisusseadusele: perioodides suureneb elementide elektronegatiivsus järjenumbri suurenemisel, rühmades aga väheneb järjenumbri suurenemisel. Kovalentne side
-peamiselt iooniline 1,5-2,0 sama ja mm-mm -polaarne kovalentne 0,5-1,5 -mittepolaarne kovalentne 0 – 0,4. Märkusi: 1) aatomi raadius on ca 10 000 (104) korda suurem kui tema tuum Mis ma pean oskama: 10 1) orienteeruma Mendelejeevi tabelis leidmaks elementide iseloomulikke näitajaid, s.h. elektronkonfiguratsioone ja elektronegatiivsusi, 2) teadma keemiliste sidemete põhitüüpe ja neid määrata keemilistes ühendites, 3) määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ühendites, 4) oskama nimetada lihtsamaid anorgaanilisi ühendeid. 5) kirjutada ühendite punktstruktuure. Loeng 5-6 Aine makroolekud 1) Tahkised, vedelikud ja gaasid. Aine füüsikaline e. agregaatolek (faas) on nn. makroomadus, mis on omane suurele hulgale osakestele (näit. üks mool ca 6 korda 1023 osakest). Füüsikalisi olekuid
Teades dipoolmomenti, saab teha järeldusi molekuli kuju kohta. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub peamiselt aatomi ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Kasutusel on mitmeid skaalasid, millest enamlevinud on L. Paulingi suhteline skaala. Paulingi suhtelisel skaalal loetakse liitiumi elektronegatiivsus võrdseks ühega ja teiste elementide elektronegatiivsusi võrreldakse liitiumiga. Metallide elektronegatiivsused on enamasti alla 2, mittemetallidel üle 2. Mida suurem on elektronegatiivsuse arvväärtus, seda tugevamini tõmbab antud aatom sidemes enda poole elektrone. Mida suurem on vastavate elementide elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on side ja seda lähedasem on ta ioonilisele. Valdavalt ioonilise sidemega ühendid tekivad, kui elektronegatiivsuste erinevus on 1,9 ja enam. Sideme pikkus ja sidemeenergia
suurema valentsiga metall lahustub põhiaines paremini kui asendatavast elemendist väiksema valentsiga metall; 45 · struktuuri faktor - tahke lahuse tekkeks asendatav ja asendav metall peavad omama sama või lähedast kristallstruktuuri. Näitena vaatleme nikli asendusliku tahke lahuse teket vases. Süsteemis Cu-Ni esineb piiramatu vastastikune lahustuvus. Võrdleme aatomraadiuseid: Cu = 0,128 nm ja Ni = 0,125 nm; elektronegatiivsusi Cu = 1,9; Ni = 1,8; valentse, Cu põhivalents + 1 (on võimalik ka valents +2) ja Ni +2. Mõlemad metallid kristalliseeruvad PTK kristallstruktuuris. Seega on täidetud ülaltoodud tahke lahuse tekke kriteeriumid. Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. Et metallidele omastes tiheda pakkimisega kristallsüsteemides on PF suur (0,68 - 0,74), siis need võrevahelised tühimikud on küllalt väikesed. Vastavalt sellele peab võre vahel
annaabi.ee 
