elektroonilist arvutit. See kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla, kas tõene või mitte-tõene ehk väär. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnud nad ka seda lõpetatud. (Web zone, 2014) 3.2 Esimesed elektronarvutid Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 1941. aastal ja Z4 1944. aastal ning 1944 Briti salateenistusele GCHQ loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju, ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad
Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha
............................3 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD...................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937
kujunes välja piirkondades, kus leidus kivisütt, metalle ja teisi maavarasid, mille kasut. Soodustas tööstuslikku arengut. 19.saj lõpul toimus uus tehnoloogiline murrang, mida isel elektri, telefoni, raadio, auto ja hiljem ka lennuki leiutamine. Võeti kasutusele nafta. · Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline pööre ja arenes kosmosetehnoloogia aatomifüüsika ja võeti kasutusele esimesed elektronarvutid. Postindustriaalset ühiskonda nim. ka infoühiskonnaks. Infoühiskonda eristab: teadusliku töö väga lai levik ning selle suur ja kiiresti kasvav osatähtsus majanduse arengus; teadmised kui infoühiskonna peamine ressurss ei eksisteeri mitte eeskätt esemelisel kujul, vaid inimeste teadvuses.
Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter) (PILT 1.), mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal. 1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954
USA-s 1 HP (hors power) = 746,5 W) Mehaaniline arvuti oli suhteliselt suur ja kohmakas, töötas aeglaselt, tekitas suurt müra ning kulus kiiresti. Kui releede asemel hakati kasutama elektroonilisi inertsivabu elemente, saavutati arvutite töökiiruses uus tase. Seepärast püüti alates 1930-nendatest aastatest pruukida arvuteis mehaanika asemel elektroonikat, mis oli tolleks ajaks juba küllalt hästi arenenud. Elektronskeemidel konstrueeritud arvutid ehk elektronarvutid avasid uue suuna arvutustehnikas. Teise maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Tollased elektronarvutid sisaldasid tohutu hulga elektronlampe. Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega,
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud
annaabi.ee 
