aasta paiku ennustati kütuseelementide tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja kosmoselaevadel, samuti sõjalistel eesmärkidel. Väga ahvatlevana tundus isegi nende kasutamine sisepõlemismootorite asemel transpordis. (Ahmetov, 1974:201) 1.4. Elementide ühendamine patareiks Elementide ühendamiseks on patareiks on 3 võimalust: 1. JÄRJESTIKLÜLITUS. Järjestik lülituse korral võrdub patarei elektromotoorne jõud üksikute elementide elektromotoorsete jõudude summaga. (vaata joonist 5) 2. PARALLEELLÜLITUS. Paralleellülituse korral (vaata joonist 6) jääb patarei elektromotoorne jõud ligikaudu võrdseks ühe elemendi elektromotoorse jõuga, kuid patarei mahtuvus suureneb vastavalt ühendatud elementide arvule. 3. SEGALÜLITUS. Osa elemente ühendatakse mitmesse patareisse, mis siis ühendatakse omavahel (paralleelselt või järjestikku, vaata joonist 7). Segalülituse
kütuseelementide tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja kosmoselaevadel, samuti sõjalistel eesmärkidel. Väga ahvatlevana tundus isegi kütuseelementide kasutamine sisepõlemismootorite asemel transpordis. (Ahmetov, 1974:201) 1.4. Elementide ühendamine patareiks Elementide ühendamiseks on patareiks on 3 võimalust: 1. JÄRJESTIKLÜLITUS. Järjestiklülituse korral võrdub patarei elektromotoorne jõud üksikute elementide elektromotoorsete jõudude summaga. Patareiks ei või koondada erinevaid ega erisugusel määral tarvitatud elemente ning tuleb jälgida pooluste ühendamise õigsust (vaata lisadest joonist 5) 2. PARALLEELLÜLITUS. Paralleellülituse korral (vaata lisadest joonist 6) jääb patarei elektromotoorne jõud ligikaudu võrdseks ühe elemendi elektromotoorse jõuga, kuid patarei mahtuvus suureneb vastavalt ühendatud elementide arvule. 3. SEGALÜLITUS
pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=E/R Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I=E/R+r d)Kirchhoffi seadused I Seadus: Hargnemispunkti sisenevate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. ∑I=0 II Seadus: Valitud kontuuris(kinnises ahelas) on elektromotoorsete jõudude algebraline summa võrdne voolutugevuste ja takistuste korrutiste summaga. ∑E=∑IR 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel a)Ohmi seaduse alusel: b)Kirchhoffi seaduste alusel: Esmalt märgime skeemis vabalt voolude suunad. Siis märgime voolu liikumise suuna, (pingeallika järgi plussilt miinusele). Koostame võrrandisüsteemi ja lahendame selle. *Võrrandisüsteemi lahendamine: Valid 2 võrrandit, eemaldad ühe tundmatu. Valid jälle 2 võrrandit ja
suurenevad koos vooluringide aktiivtakistustega ja ülekantava sagedusriba laiusega. Vastuvõtja piirtundlikkuseks nimetatakse sellist signaali suurust sisendis, mille juures kasuliku signaalipinge ja mürapinge suhe väljundis võrdub ühega. Signaali ja müra minimaalne suurus sõltub vastuvõetava signaali liigist ja modulatsioonitüübist. Müra suhtes on kõige vähem kaitstud AM signaalid ja nende signaalide rahuldavaks vastuvõtuks peab elektromotoorsete jõudude suhe olema ES vähemalt 5...15( kordasuure m,14...24 dB ) . EM Sagedus- ja impulssmoduleeritud signaalid on häire- ja müravastase kaitse seisukohalt AM signaalide ees tunduvalt paremad ning häid tulemusi saadakse ES suhtega: 1...2( kordasuure m,0...6dB ) EM Vastuvõtja tundlikkuse ja selektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse järgmist plokkskeemi: A s e a n te n n
annaabi.ee 
