pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruses on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli. Viiruseid uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viirusosakeste ehitust pole võimalik valgusmikroskoobiga uurida, kuna nende suurus jääb vahemikku 0.01...0.3 um. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et nad on enamasti keraja(a), silinderja(b) või hulktahuka(c) kujuga. Väikestel viirustel on kolm geeni, suurematel aga isegi üle kahesaja. Eristatakse kolme tüüpi geene: replikatsiooni-(Nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA ja RNA paljunemise), regulaator-(neist saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesrahu ainevahetust) ja struktuurgeenid(Seal sisaldub info viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks).
2.Geneetiline kood on mittekattuv 3.Geneetiline kood on sünonüümne - ühel aminohappel on mitu koodonit. 4.Geneetiline kood on ühetähenduslik - igal pool goodonil ainult üks aminohape. VIIRUSED Viirused on elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Ühelgi neist pole rakulist ehitust. Missugune on viiruste ehitus? Viirusosakeste ehitust ei saa valgusmikroskoobiga uurida, sest nad on väga väikesed. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Viiruste tähtsus Looduses: kahju-haigused Kasu-transduktsioon - see on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. See on geenide ülekanne. Transduktsioon -Viirus siseneb rakku ja lülitub raku kromosoomi (lüsogeenne tsükkel) -Viirus läheb üle lüütilisse tsüklisse ja eraldub -Rakk valmistab uusi viiruseid, mis kõik sisaldavad raku enda DNA jupikest.
annaabi.ee 
