Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektromehaanilistel" - 5 õppematerjali

Mootorid
2
docx

Mootorid

MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil

Füüsika → Dünaamika
2 allalaadimist
Elektrotehnika
11
docx

Elektrotehnika

või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. 1.12 Siseahel Vooluallikas endas kulgevat vooluringi osad. 1.13 Välisahel Vooluringi osa, mis koosneb juhtmetest ja tarvititest. 1.14 Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 1.15 Vooluallikas Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 1.16 Galvaanielement

Auto → Auto õpetus
96 allalaadimist
Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor
10
docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. Vooluliigi järgi jagatakse elektrimasinaid: · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad, o mis omakorda jagunevad:

Tehnika → Elektrotehnika
67 allalaadimist
Elekter ja magnetism
39
docx

Elekter ja magnetism

muutumist. Võib õelda, et tekkinud eneseinduktsioonvool püüab takistada voolu muutumist (kui vool kasvab, püüab eneseinduktsioonvool kasvamise kiirust vähendada, kui vool kahaneb, püüab see kahanemise kiirust vähendada). 22. Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 23. Vooluallika lühis Lühis (inglis short-circuit, saksa Kurzschluß, soome oikosulku) on

Füüsika → Füüsika
116 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Kui aga pöörata ümber- lüliti S2 käepide vastassuuna asendisse, algab vastulülituspidurdus ja selle lõppemisel tuleb pöörata ümberlüliti S2 käepide asendisse ,,0". Viimase peatamisviisi korral peatub mootor loomulikult oluliselt kiiremini. II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid 2.1. Elektriajamite kontaktivaba juhtimise põhimõte. Diskreetse toimega kommuteerivate kontaktidega elektromehaanilistel aparaatidel, nt kontaktorid, mitmesugused releed jne on olulisi puudusi: nende mehaanilised osad on suurtel lülitussagedustel lühikese tööeaga; nad on suhteliselt aeglasetoimelised; nad vajavad süstemaatilist hooldust, seadistamist ja remonti või hoopiski väljavahetamist, nad on kokkuvõttes madala töökindlusega. Selleks et tõsta juhtimisskeemide töökindlust ja kiiretoimelisust on nende asemel

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun