Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis “Univac” kasutati spetsiaalset “Uniprinteri” nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (Line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektrome- haanilised seadmed, mis andmekandjana kasutasid peaaegu eranditult pidevakujulist rullpaberit. Enamasti olid nad elektrilise kirjutusmasina taolised, mis graafika väljastamist ei võimaldanud. Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem,
Et kontrollimine oleks võimalik, on vaja seadet, mis näitab ja registreerib automaatselt või poolautomaatselt sõidukite läbisõitu ja juhtide tööaegu. Seade kannab nimetust sõidumeerik ja see paigaldatakse sõiduki armatuurlauas selleks ettenähtud kohta. Vanemat tüüpi sõidumeerik on kellamehhanismiga varustatud elektrome- haaniline seade, mis näitab ja registreerib graailiselt spetsiaalsele paberilehele (sõidumeerikule- hele) kõik vajalikud andmed. Kettakujuline sõidumeerikuleht paigaldatuna meerikusse, on nähtud ette sõidumeeriku poolt pidevalt edastatava teabe registreerimiseks ja säilitamiseks.
annaabi.ee 
