kaitselülitite tüübid. Tabelid 3 ja 4 ning joonis 2. 6 4 4 3 6 1 5 Joonis 3. Minikaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti mähis; 2 – lüliti, 3 – bimetall kontakt, mis reageerib temperatuurile; 4 – kontaktid; 5 – kaarekustutuskamber(jooniselt puudu); 6 – ühendusklemmid. Selektiivsus – selektiivsuse all mõistetakse seda, kui kaitselüliti lülitab välja selle tarbija toitegrupi, mis on rikkis. Teisisõnu, lülitub välja see kaitselüliti, mis on rikkis tarbijale kõige lähemal. Selektiivsus tagatakse sellega, kui nt peakaitselülitil on väike viide peal
Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks 1 -- lülitushoob 2 -- lülitusmehhanism 3 -- jõukontaktid 4 -- ühendusklemmid 5 -- bimetallvabasti 6 -- reguleerkruvi 7 -- elektromagnetvabasti 8 -- kaarekustutuskamber
Lühisekaitse Liigkoormuskaitse Ühendusjuhtmete kaitse Rikkevoolukaitse Olekusignalisatsioon Rakendumise indikatsioon Sisselülitamine normaalses käidus Kaugjuhitav sisselülitamine Väljalülitamine Lukustamine tabalukuga (kohustuslik pealülitile) Kaitselüliti ehitus Kaitselüliti lülitatakse sisse käsitsi lülitushoovaga 8. Kaugjuhitavatel lülititel on selleks ka elektromagnet- või mootorajam. Väljalülitamiseks on lisaks lülitushoovale bimetall- ehk termovabasti 2 ja elektromagnetvabasti 3. Tekkiv elektrikaar venitatakse välja ning see kustub kaarekustutuskambris 7. Vooluahel peab lüliti kasutusaja vältel läbi laskma nimivoolu. Kaitselüliti ehitus Vooluahel Väiksema nimivoolu korral (alla 200 A) kasutatakse ühte kontaktipaari, mis täidab ühtlasi ka kaarekustutuskontaktide funktsiooni. Üle 200 A nimivooluga kaitselülititel on lisaks peakontaktidele veel kaarekustutuskontaktid. Sisselülitamisel sulguvad kaarekustutuskontaktid enne peakontakte,
annaabi.ee 
