ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet. Punasega märgitud elektromagnetlaine pikkus (wavelenght) on suurem kui sinisel, seega on tema sagedus ehk võngete arv ajaühikus väiksem kui sinisel elektromagnetlainel. Tarkpea (2008) kohaselt kategoriseeruvad raadiolaineteks elektromagnetlained, mille sagedus jääb vahemikku 10 astmes 5 kuni 10 astmes 12 hertsi ja lainepikkus vahemikku 10 astmes 4 kuni 10 astmes -4 meetrit. Raadiolaineid kasutatakse põhiliselt info edastamisel. Raadiolaineid rakendavad oma töös ringhäälingud, televisioon, raadioastronoomia ja raadioside. Raadiolaineid esineb ka looduses: õhuelektrilised nähtused, kosmoses planeedid, tähed ja galaktikad. Raadiolained jagatakse
turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. Elektromagnetlainel, mis levib x-telje sihis, on elektriväli E (vektor) ja magnetväli B (vektor), mille suurused sõltuvad koordinaadist x ja ajast t. Võnkeringis tekkivad elektromagnetilised võnkumised osutavad kustuvateks isegi ideaalsel piirjuhul , kui võnkeringi takistus R=0. põhjuseks on muutuvate väljade omadus levida ruumis. Võnkeringi energia väheneb sealt eemalduva elektromagnetvälja energia võrra. Nähtust nim kiirgamiseks ja energiakadu kiirguskaoks. Ainult suurel kaugusel kiirgajast muutub
Muutuvad väljad on võimelised eksisteerima sõltumatult neid tekitavatest laengutest. Elektri- või magnetväljade tugevused võivad ajas ( ja ka ruumis ) muutuda, kuid see ei levi ruumis ( laenguta ) lainena edasi. Elektri- ja magnetväli võivad üksteiseks muutuda, mis tähendab seda, et elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke ja magnetvälja muutumine põhjustab elektrivälja tekke jne jne. See levib ruumis ( laenguta ) lainena edasi. Elektromagnetlainel puudub laeng. Inimese ajus eksisteerivad elektri- ja magnetväljad, kuid elektri- ja magnetvälja üksteise muundumist, mille tulemusena võiks tekkida elektromagnetlainetus, inimese närvisüsteemis paraku ei esine. Neuronite poolt tekitatud väljade lainelised omadused ( mis tingiksid väljade eraldumist ajust ) tekiksid alles väga suures mastaabis, s.t. väga kõrgetel sagedustel ( ehk väga väikeste lainepikkuste puhul )
annaabi.ee 
