Esemete nähtamatuks tegemine ehk optiline peitmine on tänu (ulme)kirjanikele ja filmidele saanud osaks popkultuurist. Nähtamatuse idee on intrigeeriv nii põhimõttelisest, turvalisuse kui ka võimu saavutamise eesmärgist lähtuvalt. Ideeliselt, kuid ulme fännide ettekujutusest oluliselt väiksemates mõõtmetes, pakuvad selleks võimaluse metamaterjalid. Kuidas täpselt, uurimegi käesolevas peatükis. Metamaterjalid kui tehislikud liitstruktuurid on loonud uusi võimalusi elektromagnetlainega manipuleerimiseks. Nende materjalide omadused ei ole enam piiratud keemilise koostise ja atomaarse ülesehitusega, vaid nende struktuuriosade kuju ja suurusega, mis võimaldab luua uut funktsionaalsust. Metamaterjalide omadusi mõjutavad lisaks struktuurile ka valguse mõjul tekkivad plasmonid. Pinnaplasmonid tekitavad metalli ja dielektrikupiirpinnal levivate pinnalainetena, mison omakordatekitatud vabade laengukandjate pikivõnkumisest metallis. Metalli pinnal tekivad
energiavooks läbi pinna S. Energiavoo tiheduseks nimetatakse energiahulka, mis läbib ajaühikus sellist ühikulist pinda, mis paikneb elektromagnetlaine levimissuunaga risti. Poyntingi vektoriks nimetatakse vektorit, mille mooduliks on energiavoo tihedus ja suunaks elektromagnetlaine levimissuund: . Valemi =vw=EH , abil defineeritakse Poyntingi vektor, mis iseloomustab elektromagnetlainega edasikanduvat energiat. Lineaarselt polariseeritud valguseks nimetatakse niisugust valgust, kus elektrivälja tugevuse võnkumine toimub ainult ühes kindlas, levimissuunaga ristuvas sihis. Valgus võib osutuda osaliselt või täielikult polariseerituks pärast peegeldumist või murdumist. Samuti polariseerub valgus mingit niisugust ainet läbides, mis laseb läbi ainult ühes sihis võnkuva elektriväljaga valgust. Selliseid aineid nimetatakse polarisaatoriteks
annaabi.ee 
