DVD-t lugedes annaks väga väikese impulsi paljud väärtused nagu näiteks 00001000. Seda aga on raske märgata. Kuid andmete märkamiseks teisendatakse andmed nii, et oleks rohkem ühtesid. Andmespiraal algab plaadi tsentrist. Ühes sekundis loetakse 75 sektorit. Näiteks 60-min DVD korral loetakse kokku 270 000 sektorit. DVD pöörleb ajas ühtlaselt umbes 200 530 pööret minutis. Kui me paneme DVD arvutisse, siis monitor teeb sellest ,,elektromagnetkoodist" visuaalse kujutise ekraanile. Ja alles nüüd näeme fotot majast. Siit on näha seda, et üks ja sama info võib eksisteerida kahte erinevat moodi. Sisuline tulemus on aga ikka üks ja sama. See on hea näide närvisüsteemi eelkõige visuaalse informatsiooni olemuse mõistmiseks. Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine
DVD-t lugedes annaks väga väikese impulsi paljud väärtused nagu näiteks 00001000. Seda aga on raske märgata. Kuid andmete märkamiseks teisendatakse andmed nii, et oleks rohkem ühtesid. Andmespiraal algab plaadi tsentrist. Ühes sekundis loetakse 75 sektorit. Näiteks 60-min DVD korral loetakse kokku 270 000 sektorit. DVD pöörleb ajas ühtlaselt umbes 200 530 pööret minutis. Kui me paneme DVD arvutisse, siis monitor teeb sellest ,,elektromagnetkoodist" visuaalse kujutise ekraanile. Ja alles nüüd näeme fotot majast. Siit on näha seda, et üks ja sama info võib eksisteerida kahte erinevat moodi. Sisuline tulemus on aga ikka üks ja sama. See on hea näide närvisüsteemi eelkõige visuaalse informatsiooni olemuse mõistmiseks. Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine
annaabi.ee 
