elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sajandi keskel, kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikmõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. 20. sajandi künnisel avastati elektron, aineosake, mis ongi kõigi elekrinähtuste põhjustajaks. Esimene hõõglamp leiutati Warren de la Rue poolt 1820-ndal aastal, aga esimene praktiline hõõglamp tehti Edisoni poolt. Michael Faraday oli huvitatud elektromagnetist ja katseid tehes tuli ta järeldusele: Miks ei võiks magnetism teha elektrit? 1831. aastal tegi ta vasest pooli ja magnetitega esimese elektrimootori. 1887-1888 aasta talvel ehitas Charles F. Brush valmis tuulegeneraatori mida loetakse praegu esimeseks elektrit tootvaks tuuleturbiiniks. See oli tohutu, rootori läbimõõt oli 17 m ja tal oli 144 laba mis tehtud seedripuust. See turbiin töötas 20 aastat ja laadis akusid.
osa koormisel C asetsenud lisakoormistest üle koormisele C ', siis süsteemi mass ei muutu. Muutub aga süsteemi liikumist põhjustav jõud ja seega ka tema kiirendus. 4. Töö käik Enne tööle asumist täpsustage praktikumi juhendaja juures töö ülesannet. Töö ajal pidage silmas, et voolu võib elektromagnetisse lülitada ainult niikauaks, kui on hädapärast vaja koormise C' fikseerimiseks. Vastasel korral koormis magnetiseerub ning ei hakka liikuma voolu väljalülitamisel elektromagnetist. 4.1. Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi s=a*t 2/2 kontroll 1. Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Viige koormis C' kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G juhendaja poolt näidatud kaugusele s koormise C alumisest äärest. 3. Asetage koormisele C teatud arv lisakoormisi D massiga m 1. 4. Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C ' algasendis. Nullistage ajamõõtja. 5
kaheastmeline reguleerimine võimaldab generaatori pöö- . vedru vastupanu ning kontaktid lahutuvad. See põhjustab rete suure kõikumisulatuse puhul läbi saada väiksema lisa- generaatori ergutusvoolu järsu vähenemise, kuna viimane takistiga ja vähendada sädelemist regulaatori kontaktidel. peab läbema järjestikku takisteid Ai (1,2 Q) ja Ä2 (4,4 Q).j Pingeregulaator koosneb elektromagnetist koos ikkega, lülitist ja takistitest. U-kujulisele ikkele kinnitatud süda- 78 Tulemus on generaatori pinge järsk langus, mistõttu vähe- voolu, nõrgeneb ka ühtlustusmähise vool ja magnetvoog, neb vool ka regulaatori pingemähises. Ankru vedru suleb s. t. ta vastutoime pingemähisele. Ühtlustusmähise amper- kontaktid ja kogu protsess kordub sagedusega 50 . . . 60 Hz. keerud on valitud nii, et südamiku magnetvoog jääb gene- See on I reguleerimisaste
annaabi.ee 
