See mõjub kõigile kehadele maapealsetes tingimustes ja mõjub paigal seisvale kehale. Kiirenduse valem: või *Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub pikki kokkupuute pinda. *Hõõrdetegur näitab, mitu korda on hõõrdejõudu pindu kokkusuruvast jõust väiksem. Valem µ=F/N N- normaalrõhumisjõud (pinnaga risti), µ hõõrdetegur; F=µN / F=µmg; N=Fg/µ *Hõõrdejõud oleneb : 1. kokkupuute pindade iseloomust 2. elektromagneetilisest jõust 3. kokkupuute pindade materjalist ELASTUSJÕUD *Elastusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõud. Seda põhjustab aatomite ja molekulite vaheline elektromagneetilinejõud. *Deformeerimise liigid : tõmbedeformatsioon, survedeformatsioon, paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega
1. Elektromagneetiline kiirgus Kiirguse elektromagneetiline spekter ulatub radioaktiivsest kiirgusest (-kiirgus) lainepikkusega 10-12 m (10-3 nm), läbi röntgenkiirte, ultraviolett, nähtava ja infrapunase valguse kuni raadiolaineteni ( = 105 m) (joon. 8.2). Nähtav kiirgus moodustab sellest vaid väga väikese osa lainepikkuste vahemikus 0,4 µm (4 10-7 m) kuni 0,7 µm (7·10-7 m). Joonisel 8.2. on esitatud ka nähtava valguse värvus sõltuvalt lainepikkusest. Valge valgus on kogum elektromagneetilisest kiirgusest kogu nähtava spektriosa ulatuses. Valgus on dualistliku loomuga: ta omab nii lainelisi omadusi kui ka osakestele vastavaid omadusi. Lainelisel kujul on valgus esitatav lainega, mis levib vaakuumis kiirusega C 3 . 108 m/s. Valguse kiirus vaakuumis on määratud vaakuumi elektrilise ja magnetilise läbitavustega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) 1 C= o µo kus, o - vaakuumi elektriline läbitavus; µ o - vaakuumi magnetiline läbitavus
annaabi.ee 
