ülemised suletud otsad raputusmehhanismiga ühendatud raami külge. Tolmukotid hiljem puhastatakse. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide- vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Elektrofiltrid jagunevad kaheks: Kuiva tolmu eraldamine. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele. Väga peente tolmuosakeste või udu püüdmiseks kasutatakse Venturi tolmupesurit. Tolmune gaas juhitakse läbi düüsi kiirusega, külgtoru kaudu pumbatakse düüsi rõhu all vett
sädelus ja gaasi nõrk helendus (koroona) negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- või vedelikuosakesi, annavad nad oma laengu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed (piisad) oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltrid toimivad vastasmärgiliste laengute olemasolul vastavalt Kuloni (Coulomb) seadusele: mõju on võrdeline vastasnimeliste laengute suurusega ning pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga ja vaakumi ning keskkonna dielektrilise konstandiga (gaasidele 1 ). F = ql q2/ 40r2 q1 ja q2 -laengute suurus kulonites r - laengute vahekaugus, m 0, - vaakumi ja keskkonna dielektriline konstant Elektrivälja tugevus E on jõud, millega väli mõjutab temasse asetatud laengut q0 E= F/q0
annaabi.ee 
