● Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. ● Elektrilist mahutavust kasutatakse elektrit juhtivates kehades ja kondensaatorites, mida omakorda kasutatakse paljudes tavalistes elektriseadmetes. Kondensaatoreid ja mahutavust on vaja laengute hoidmiseks (vajadusel saab kasutada neid laenguid tekitades hetkeliselt väga suuri elektrivoolusid, mis läbivad vooluringi). 4.1 Nimeta 4 magneti omadust/ magnetitega seotud nähtust. Mis on magneetumine? Magneti omadused/magnetitega seotud nähtused: ● Magnetitel on kaks poolust: põhja- ja lõunapoolus. Nimetused tulenevad sellest, et magnetnõel pöördub Maa magnetväljas selliselt, et see osutab geograafilisele põhjapoolusele. ● Erinimeliste magnetpooluste vahel mõjub tõmbejõud, samanimeliste pooluste vahel aga tõukejõud.
Magneetikud. Et elektriväli sõltus oluliselt keskkonnast, tuleks sedasama oletada ka magnetvälja kohta. Katsetest (kogemusest) teame, et raudsüdamik tugevdab vooluga pooli magnetvälja; üldse on see omadus iseloomulik teatud keemiliste elementide -- nn. ferromagneetikute -- rühmale (ka nende sulamiteleja keemilistele ühenditele). Enamus aineid magnetvälja märgatavalt ei mõjuta. Klassikalise teooria järgi sisaldavad ained molekulaarseid elektrivoolusid. Selle oletuse tegi Ampere 1820. a.; 100 aastat hiljem leidis see ka teoreetilise kinnituse (tiirlev elektron Rutherford'i aatomimudelis). Seega võib molekuli vaadelda magnetilise dipoolina, sarnaselt elektrilisele dipoolile dielektrikute teoorias. Polarisatsiooni vektori asemel defineerime nüüd magneetuvusvektori kus on molekulaarne magnetmoment. Pretsesseeriv ringvool ja selle magnetmoment. Edasi tuleb oluline erinevus
oskab välja tuua EKG-kõvera kodade ja vatsakeste tegevust kajastavaid osi, oskab nimetada EKG sakke. EKG-kõvera moodustumine Lihaskoe töötamisel (kokkutõmbumisel) tekivad nõrgad elektrivoolu kõikumised (potentsiaalierinevused). See kehtib ka südamelihase puhul. Kui inimese keha on puhkeseisundis, siis tekitab mõõdetavat elektrivoolu ainult südamelihas. See ongi elektrokardiograafia põhialus. Märkus. EKG mõõdab ainult südames tekkivaid elektrivoolusid. See ei anna mingit teavet südame kui pumba ( hemodünaamilise) tegevuse kohta. Kuidas tekib EKG-kõver? Südamelihas sisaldab miljoneid lihaskiudusid ja igas sellises lihaskius tekib erutuse toimel elektrilise pinge muutus. Kui EKG näitaks kõiki neid väikesi vektoreid, ei saaks sellisest virvarrist midagi kasulikku välja lugeda. Tegelikult näitab EKG aga suhteliselt lihtsat kõverat, sest kuigi miljonid elementaarvektorid suunduvad paljudesse erinevatesse suundadesse,
annaabi.ee 
