välisõhku. Selleks lõigatakse lahti hoones ühes või enamas toas põrand, kaevatakse välja tagasitäide ning tekkinud ava täidetakse killustikuga. Killustiku sisse paigaldatakse radoonikaev. Radoonikaevust viiakse toru läbi sokli välisesse tuulutustorusse, mis lõpeb kas pinnase lähedal ja kaetakse mütsiga või viiakse katusele. Sundtuulutuse korral lisatakse tuulutustorule elektriventilaator, mille tööd täisautomaatse juhtimise korral reguleerib ruumi paigaldatud radooniandur. Valmis hoonele on vundamendialuse tuulutuse ehitamine komplitseeritud. Kindlasti on vaja teada vundamendi lõiget ning kommunikatsioonide asetsemise plaane, võtta arvesse maapinna niiskus, pinnasevee tase, lisaks põrandaaluse võimalik liigne jahtumine talvekuudel jms. Enne tuulutussüsteemi ehitamist tuleb kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes teeb ventilaatori
projekteritud majas Munkkiniemil Riihitie 20. Põhjamaases nii tavalist siseruumi ja välisruumi eraldatust pidas ta suureks puuduseks, kutsudes üles õppima Lõunamaade elamute avatust. Tähtis koht oli majas moodne köök. Ette tuli näha külmutuskapi koht, muidugi moodne ühendus köögi ja söögitoa vahel, keldrist kööki puude tõstmise lift, mille mootoriga ka vett saaks pumbata. Leivakapi uks pidi käima ülespoole. Elektriventilaator mõistagi. Aalto pakutud esimeses projektsi oli mitmeid asju, mis Irene Tammekannule ei meeldinud. Kõige suurem apsakas juhtus seintega, mis konstruktsiooni muutmise tõttu ehitati mitte 45 cm, vaid 65 cm paksused. Selle tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem tekkis perenaise toaga. ,,Olen sunnitud mainima, et kui mina ei saa oma tuba ja sellist tuba, nagu mina ise tahan, siis jääb maja ehitamata," reedab proua Aaltole oma ülinõudliku iseloomu
annaabi.ee 
