Uued keskpingekaabelliinid Eestis tehakse kaablitega, millel on kolm alumiinium- või vasksoont ning maandatav vaskekraan või keskjuhe. Paigaldatavate kaablite nimipinge valitakse 20 (või 24) kV, arvestades üleminekut sellele pingele tulevikus. 5.2.3 Trafod Alajaamade tähtsaimad seadmed on trafod. Trafode arv alajaamas sõltub piirkonnast, kus alajaam asub, töökindluse nõuetest ja muudest teguritest. Hajaasustusega piirkondades, kus tarbimine on väike ja kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta, seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA. Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ±2×2,5%. Kasutuses on ka kolmeastmelisi trafosid reguleerimisdiapasooniga ±5%. Toitealajaamade trafodel võib
kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine - Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5% - Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5% Pinge reguleerimise võimalused - Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad
takse töökindluse nõudeid normatiivsel teel, s.t kehtestatakse töökindluse näi- tajate teatud normväärtused või tehnilised nõuded. Seega taanduvad töö- kindluse nõuded tehnilisteks kitsendusteks. Töökindluse näitajate kehtestatud normväärtused määravad elektriettevõtte käidu-, hoolde- ja arengupoliitika. Normväärtuste kehtestamisel tuleb põhi- mõtteliselt lähtuda majanduslikust analüüsist. Põhivõrgu osas puuduvad tänapäeval elektrivarustuskindlust käsitlevad euro- standardid. Samas väga paljud energiasüsteemid (s.h UCTE ja NORDEL) on kehtestanud oma ülekandevõrkude normatiivseks töökindluse nõudeks talit- luskindluse nõude e nn n-1 kriteeriumi täidetuse nõude. n-1 kriteerium tähendab, et elektrisüsteem peab täitma oma põhiülesanded mistahes ühekordse häiringu, s.t ühe mistahes elemendi (liin, trafo, elektri- jaama energiaplokk jne) väljalülitumise korral. See tähendab, et mistahes ühe-
annaabi.ee 
