nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka juugendi muusaks. Tema esinemistel Pariisis "Folies-Bergeris" (debüüt aastal 1892) oli kiire ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis. Pettumust valmistavalt oli ta igapäevases elus üsna inetu ja paksuke, kuid laval tegi ta läbi hämmastava muutuse. Kandes seljas voogavaid läbipaistvaid loore ning tantsides pidevalt muutuva ja virvendava värviliste elektrivalgustite vikerkaare all, tehti ta surematuks selliste kunstnike poolt nagu William Bradley, Jules Chéret (1836 1932), Georges de Feure, Raoul Larche (1860 1912), Koloman Moser, Pierre Roche ja Henri de Toulouse-Lautrec, kui nimetada vaid mõned näited. Fullerit jäädvustati klaasis, keraamikas, metallis, puidus, filmis, fotograafias ja isegi inimese kehal (tätoveeringuna). Teda ülistasid ka kirjanikud ja kriitikud.
· eeldab head füüsilist vormi kuna on palju toolide ja laudade liigutamist · aktiivne koostöö õpilastega ja õpetajatega kergendab teenindamist, see aga eeldab head suhtlemist · puhastusteenindajal on kasvatuslik roll Tavaliselt soovitakse, et kooli ruumid koristatakse õhtul, peale tunde või hommikul enne tunde. See tähendab, et suhteliselt lühikese ajaga tuleb teha suur hulk tööd. Enamus tööd tuleb teha pimedal ajal, elektrivalgustite valgel. Selle tulemusena kipuvad jääma "kahe silma vahele" harvemini tehtavad tööd ja puhtuse tase kipub langema. Koolipäeva jooksul on kindlasti mõni ruum mõne tunni ajal vaba, tasuks mõelda ruumide koristamisele vabade tundide ajal, sest: -kui on näha reaalset töötegijat, siis lisaks puhtuse loomisele on tegemist ka töökasvatusega ja uurimiste põhjal on ilmnenud, et sel juhul kontrollivad enamus inimesi ennast rohkem ja tekib vähem mustust.