põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega. Käesoleva referaadi teemaks on valdkonna aktuaalsuse ja autori isikliku huvi tõttu valitud Eesti energiastrateegia ja poliitika. Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista
Sellise võimsusega tuumakatel suudaks 2020. aastal katta Eesti tippkoormusest ehk suurimast elektritarbimisest kolmandiku. Ansipi sõnad näitavad, et Ignalina pole vennalik abi lõunanaabrile ega auahne äriprojekt, vaid pigem Eesti ellujäämiskava. Eesti on aastaid seadnud eesmärgiks toota kogu vajaminev elekter kodumaal. Ignalina puhul oleks möönduseks see, et eesmärk on toota kogu elekter Eestile kuuluvais elektrijaamades. Seega on mõistetav, miks Eesti on vastu põhjatu elektrituruga Poola liitumisele Ignalina projektiga või osaluste ümberjagamisele. Sõõrumaa toetab tuumajaama ehitamist Akadeemik Anto Raukas on pidanud õigemaks ehitada uus tuumajaam hoopis Eestisse. Eesti Päevalehe andmetel toetab seda mõtet Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa. Sõõrumaa on arvamusel, et Eestil on kasulik osaleda tuumajaama rajamises Leedus. Sealt saaks tulevikuks rohkem energiaressurssi ja kogemust, et võib-olla 15 aasta pärast Eestis oma tuumajaam püsti panna.
annaabi.ee 
