maksab 1,294 eurot ja diislikütus 1,314 eurot liitrist. 5.Soome importis mullu 20 protsenti oma energiavajadusest Mullu kattis Soome elektritarbimisest sisetootmise abil 80 protsenti ja 20 protsendi ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja Eestist. Energia puhasimport kasvas Soome statistikaameti andmetel aastaga 26 protsenti tänu soodsatele veeoludele Põhjamaade hüdroelektrijaamades. 1 protsenti elektritootmisest tuli taastuvatest energiaallikatest, pool sellest moodustas hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit
Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geotermiliste elektrijaamade rühm on Californias geotermilisel alal. 2007 aastal moodustas geotermiline energia 1% maailma energiatoodangust. Euroopas on geotermilist energiat elektrienergiaks muudetud alates 20. Sajandist: esirinnas on Itaalia (742 MW), kus geotermiline energia katab 2% elanikkonna elektritarbimisest. Islandil katab maapõuesoojus 6% (80 MW) elektritootmisest ja 85% küttest. Kogu maailmas saadakse maapõuesoojusest 6 GW elektrienegiat ja 11 GW soojusenergiat. Me põhimõtteliselt elame ahju peal. Soojuse ja elektri saamiseks ei ole vaja põletada hinnalisi tooraineid (gaas, nafta, kivisüsi), sest meie kõigi jalge all laiub hiiglaslik "ahi" maakera ise , milles peituva soojusenergia hulk on praktiliselt ammendamatu. Maakera soojusenergia hulk on J ning ainuüksi maakoores J
Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorm. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..." (,,Roheliseks kasvamine", Epp Petrone, 2007, Petrone Print). Tõepoolest - vesinikkütuse loomiseks on meil ju vaja vaid elektrit ja vett, lihtne! Aga et saada elektrit ... Paraku baseerub enamik meie elektritootmisest siiski fossiilkütusel. Ning kui võtta kogu asi lahti algosakesteks, siis - kust tuleks energia, et neid vesinikautosid ehitada? Ühe auto ehitamiseks vajamineva energia tootmiseks kulub ühtekokku üle 10 tuhande liitri naftat. Vesinikukütuselemendi puhul kasutatakse katalüsaatorina väärismetalle, näiteks plaatina. Auto kütuseelemendis leidub kuni 100 grammi plaatina, tänastes hindades on see metallikogus väärt üle 36 000 krooni
Ohud: Globaalne soojenemine, Rahvatervis, Vaesus, Vananev elanikkond, Bioloogiline mitmekesisus, Linnastumine. Siseriikliku tasandi roll, Eesti Rahvusvahelise KKP mõju siseriiklikule tasandile : Peamised mõjutegurid: Kultuurilised, Majanduslikud, Poliitilised, Institutsionaalsed. Eesti KK-probleemid 1990ndate alguses : Jääkreostus NL sõjaväebaasidest, Reostus seoses kaevandamisega, Õhureostus tööstusest ning elektritootmisest, Põllumajandusreostus, Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide puudulikkus. Eesti peamised keskkonnaprobleemid : Elurikkus: eri põhjustest tingitud maakasutuse muutumine toob endaga kaasa - väärtuslike maastike ja koosluste (sh elupaikade) hävimise; jäätmaade (soostunud ja võsastunud alade) tekkimise; rannikualadel tiheasustuse laialdase levimise; maastike risustatuse (mahajäetud ehitiste rohkuse); elustiku liikide arvu vähenemise.
annaabi.ee 
