Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine – tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad – kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes – plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi). Masstootmisega seotult näeme rahvusvahelise
tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi)
keskkonnanõuded on siin tunduvalt karmimad võrreldes sellega, millega oldi varem harjutud (Liblik 2007). Sellegi poolest on ka tänapäeval Eesti õhusaaste probleemid regionaalsel tasandil seotud Kirde-Eestiga, kuid mitte enam nii hirmuäratavad (Kohv 2000: 17). Taastuvate energiaallikate laialdasem kasutusele võtmine on toonud kaasa põlevkivi kasutamise vähenemise elektrienergia tootmisel 91%-lt 2000.a. 85%-ni 2012.a. kõigist allikatest. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektritootmisele ka põlevkiviõli tootmiseks ning põlevkivi kaevandamise kasvule on mõju avaldanud just kiiresti suurenenud põlevkiviõli tootmine. Ligikaudu 85% Eestis toodetavast elektrienergiast saadakse põlevkivi baasil (2012 aasta andmetel). Võrreldes 2000 aastaga, kui see oli 91% on olnud kahanemine peamiselt taastuvate energiaallikate näol. Sellegi poolest on põlevkivi kaevandamine olnud viimastel aastatel tõusu teel, mis tuleneb põlevkiviõli suurenenud tootmisest