5. Ärge laske juhtmel rippuda üle lauaääre või puutuda kokku kuuma pinnaga. 6. Ärge asetage seadet kuuma gaasi või elektriahju juurde või peale või kuuma ahju sisse. 7. Ärge pange tööle ilma veeta, muidu kuumutuselement saab viga. 8. Tehke kindlaks, et veekeetjat kasutatakse tasasel ja kindlal pinnal ja laste käeulatusest väljaspool. See saab ära hoida veekeetja ja inimese vigastamist. 9. Et kaitsta tulekahju, elektrishoki või vigastuste eest, ärge kastke juhet, elektripistikut või veekeetjat vette või mõnda teise vedelikku. 10. Kui vesi keeb hoiduge tilast välja tuleva auruga kokku puutumast, ka siis kui keetja on just välja lülitunud. Ootake rahulikult kaane avanemisel. 11. Alati valage keevat vett aeglaselt ja hoolsalt ilma veekeetjat liiga kiiresti kallutamast. 12. Korralik järelvalve on vajalik, kui seadet kasutatakse laste läheduses või nende poolt. 13
· grupil on ühine eesmärk või tunnetatud põhjus; · grupi liikmete vahel on kujunenud üht või teist liiki suhted. Grupiga seotud teemade hulgas on sotsiaalpsühholoogias katsete ja vaatlustega palju uuritud viise, kuidas inimesed üksteise käitumist mõjutavad. Nii näiteks on teada saadud, et autoriteedi mõjul võib inimene käituda viisil, mis võib olla teist inimest kahjustav (Milgram'i katsed elektrishoki andmisega, 1963) või et samasuguse tulemusega võib olla konkreetsele rollile omaste käitumiste omaksvõtmine (Haney, Banks ja Zimbardo vangla katsed, 1973). Lisaks on sotsiaalpsühholoogias uuritud, kuidas grupp mõjutab indiviidi hoiakuid ja käitumisi. SOTSIAALNE MINA see, mida kaasinimesed minust arvavad. Minakonseptsiooni järgi on kirjeldus selline: Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega
saaki, kuid ohver on piisavalt ujumane. Kuna angerjal puuduvad ülalõuas hambad, siis on tal raske siplevat kala süüa. Kuid siiski kuna saak on üldiselt halvatud ja ei liigu siis angerjas teeb lihtsalt suu lahti, ja imeb saagi kergesti sisse. Enamik täiskasvanud isendeid toituvad väiksematest kaladest, samal ajal kui nooremad toituvad põhiliselt väiksetest selgrootutest. ENESEKAITSE Kisklus elektriangerja vastu on tavaliselt tõkestatud nendelt elektrishoki saamise pärast. Nad saavad toota pinget kuni 650 volti. Kuigi see laeng on harva surmav, piisab sellest enamiku kiskjate eemale peleteamiseks. Need kaitsvad elektripulsid tekitatakse kahe organi poolt- Hunter ja Main organ. See jõud mis tekib nende kahe organi ning elektriangerja pulseeriva elektrivooluga klassifitseerib selle kala tugevaks elektriliseks kalaks INFOVAHETUS JA ÜMBRUSKONNA TAJUMINE Sachi organ (elektrielund) on peamine suhtluseallikas
Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus. Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile või käsule. Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga. Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool. „Mälu“ eksperiment. Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav). Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni. Kui inimesele anti vabadus otsustada kui palju valu teha siis keskmiselt jäi see alla 60 voldi ehk ainult ebamugavustunde juurde jäi asi.
annaabi.ee 
