ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hrumisel selleprast et mingi hulk elektrone lheb le helt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide mberjaotumine kehade vahel, mis enne hrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const.
metallvarda liikuvatele elektronidele vastassuunalised elektrijõud. Elektronide kehade vaheline liikumine lakkab siis, kui kehade poolt metallvardas liikuvatele elektronidele mõjuvad elektrijõud teineteist tasakaalustavad. Millised on hõõrumisel elektriseerunud kehade laengud? Kui kehad põrast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Miks elektriseerumisel kehasid hõõrutake? Kuna kehade pinnad ei ole kunagi täiesti sileda, tekib elektronide ülemisekuks vajalik tihe kontakt ainult väikeste pinnaosade vahel. Kui kehasid hõõruda, võib ühe keha pinna mügarik sattuda teise keha sobivasse lohku ja kokkupuutel, kus elektronid saavad ühest kehast teise minna, suureneb. Miks hõõrdumisel kehad eletriseeruvad? Hõõrumisel puutuvad kokku erinevatest ainetest kehad. Eri ained võivad kokkupuutel
Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Keha on neutraalne, kui kehas on elektrone ja prootoneid võrdselt. Kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast, et eri ainest kehade tihedal kokkupuutel võivad elektronid minna ühest kehast teise. Kui kehad pärast hõõrumist teineteisest eraldada, on neil sama suurusega eriliigilised elektrilaengud. Kehade elektriseerumisel ei teki uusi laetud osakesi juurde ega hävi olemasolevaid. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Paigaloleva laetud keha elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Ained liigitatakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele
ka suurem osa laengust. Mida suurem on keha, millele laeng antakse seda suurem osa laengust üle kandub. Sellele põhimõttele ongi rajatud maandamine ehk laengu üleandmine maale. Iga keemilise elemndi aatomi ehitust saab iseloomustada üldkujul VIHIKU TEKST see X ja värk ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast et mingi hulk elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide ümberjaotumine kehade vahel, mis enne hõõrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga võrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi. -)Elektriliselt isoleeritud süsteemis kehtib elektrilaengu jäävuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ..
viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%-lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 20-30% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 60-70% polüestrit = kergelt läikiv efekt. 1.3 Polüestrist esemete hooldus Elektriseerumisel kasutada antistaatikut. Pesta 40°C juures ja sageli piisab vaid loputusest. Triikimist enamasti ei vaja, äärmisel vajadusel võib triikida keskmisel temperatuuril (140 – 175°C). NB! mitte liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul toode sulab. Sünteetilise materjali puhul tuleb alati katsetada triikimist proovilapil või rõivastel vähe märgatavatavas kohas (õmblusvaru). Liiga kõrgel temperatuuril sulavad või tõmbuvad polüestrist tooted kõvaks. 1.4 Polüestrite omadused
annaabi.ee 
