Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase riidega merevaiku eboniiti, kui jõõruda siidriidega klassi, mõlemad juhul omandavad kokkupuutuvad kehad eri märgilised laengud. Looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid pos ja neg. Katseliselt on võimalik kindlaks teha, et samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad ja erimärgilised laetud kehad tõmbuvad. Elektoskoop Seda kas keha on elektriseeritud või mitte, saab teha kindlaks elektroskoobiga
Esimene suur murrang füüsikas sai alguse Galilei ajal. Antiikajast võttis füüsika kaasa palju väärtusliiku: Archimedese tööd kunagi tasakaalu ja kehadele vedelikes mõjuva üleslükke kohta, idee valguse sirgjoonelisest levimisest ja valguse peegeldumiseseaduse, mille tundmaõppimisega algab tänapäeval iga koolifüüsika kursus. Thaleselt 6. sajandist e. m. a. pärinevad magneti kirjeldus ja õpetus kehade elektriseerimisest hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud. Galilei pani klassikalise mehaanika vundamenti niisugused aluskivid, nagu on klassikalise mehaanika telatiivsusprintsiip, kiirenduse ja vaba langemise mõiste, kiiruste liitmise seadus, pendliseadus, võnkumise amplituudi ja sageduse mõiste, tugevusõpetuse alged jm. Galilei formuleeritud vaba langemise seadused said hiljem aluseks väga olulisele
annaabi.ee 
