Ettevalmistus platsi piirdeaed, maa-ala ettevalmistamine, ajutiste kommunikatsioonide ehitamine, vee ärajuhtimine ja geodeetilised tööd, s. o. hoone või ehitise mahamärkimine. Masinatest on kasutusel 1 korvtõstuk. Platsi ettevalmistamine seisneb ehitusplatsi puhastamises puudest, võsast ja kandudest, pealmise mullakihi kõrvaldamises, tarbetute ehitiste lammutamises, kuivenduskraavide kaevamises, drenaazi paigaldamises jne. Puid langetatakse mehaaniliste elektrisaagide abil. Maa-ala puhastamiseks võsast ja peenmetsast võib kasutada võsalõikurit. Suuri kive, samuti suuri või külmunud pinnases asuvaid kände võib eelnevalt purustada lõhkamisega. Enne mullatööde algust märgitakse tahheomeetri abil ehitis maha ja määratakse vundamendi süvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone, s. o. tänava või
forvarderid, kus peaaegu kogu töö raielangil teevad ära harvesterid (olenevalt masina automatiseeritusest kuni 11 eri operatsiooni) ning forvarderil jääks esmaselt sorteeritud materjal ära vedada ja lattu virna laadida või parimal organiseerimisel laadida otse väljaveoautodele (nagu seda eelmistes suundades kasutati). Kui periodiseerida tollase N. Liidu ja sellega seoses ka Eesti metsavarumist, siis 1950- ndatel hoogustus elektrisaagide kasutamine raielangil, selleks toodi metsa veetavad elektrijõujaamad (voolu sagedus 200 hertsi) .Selles suunas langetamine ja järkamine toimus elektrisaagidega ning laasimine kirveste ja elektrioksasaagidega, kokkuvedu hobuste ja traktoritega. Antud tehnoloogia suureks puuduseks oli sage elektrikaablite raielangil läbilõikamine või purunemine traktori roomikute all. Tänu lõppladude tekkele 1950-ndate teisel poolel hakati elektrisaage kasutama seal estakaadidel ja metsas algas