postkontor, kauplus, pangamaja, kohtumaja ja veel palju muud. Linna inimesed olid aktiivsed, osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris. Praegusel ajal on linna elu üsnagi rahulikuks muutunud ja inimeste aktiivsus on vähenenud. Hetkel tuntakse Põltsamaad sildade rohkuse ja kui veinipealinnana. Eluolu Eestis 20. sajandil oli alles kasvamas paremuse poole. Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid liikumistmootortrammid. Alustas tööd Raadio Ringhääling, toimus esimese eesti ooperi "Vikerlased" esietendus "Estonias", esietendus esimene OÜ Eesti National Film´i kunstiline film "Mineviku varjud", "Eesti Päevalehe" poolt organiseeriti esimest korda iluduskuninganna valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920
Uus bussijaama kompleks valmis Eesti NSV 25. aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste - kaks bussijuhti(see tähendab piiratud tööaeg, kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus. Buss Tallinnas Viru väljakul Rong Rong 1918-1938 Elektrirongiliiklus hakkas Eestis varem kui naaberriikides. Esimene elektriliin oli Tallinn-Pääsküla liin, mille ehitamiseks anti 34 mln marka ning milleks telliti osi Rootsist ja Saksamaalt. Teisena avati peatuskoht Tondil. 20. September 1924 - Baltimaade esimene elektrirong Eestis (pidulik avasõit kell 11:15) 1933. aastal maksis rongipilet 60 senti. Suvi 1928 Tallinnas Balti jaamas valmis esimene spetsiaalne elektrirongide väljumisplatvorm
annaabi.ee 
