EI nähtusel on tänapäeval lugematu hulk rakendusi: andmete taasesitamine (kassett, kõvakettas jne.), mikrofon, induktsioonahjud, generaatorid... 4. Induktiivsus: Eneseinduktiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. =-L* I/t (L=induktiivsus, sõltub juhu mõõtmetest ja kujust, t= aja muut, I= voolu muut ja =tekkinud endainduktsiooni elektromotoorjõud). Induktiivsuse ühik on Henri (H). Kui pool on ühendatud vooluringi nt koos elektripirniga, siis, mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt pirn põlema hakkab, sest poolis tekib induktsioonvool, mis takistab voolu kasvu. Ferromagnetilisest aines südamikuga saab pooli induktiivsust oluliselt suurendada. 5. Vahelduvvool: Vv on elektriv, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu sageduseks Euroopas on 50 Hz. Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab
Tavaliselt on keravälgud punased, kollakas oranžid ning vahel ka valged või sinakad. See esineb tavaliselt koos äikesetormiga ning sageli nähakse seda pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Osad inimesed on tähele pannud, et keravälk sisaldab enda sees niiditaolist mustrit ning kirjeldavad selle sisemust kui lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on üleni kaetud helendavate joontega. Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100-200 W elektripirniga. Selle liikumiskiirus on peaaegu sama, mis on inimese liikumise kiirus. Välgupalli eluiga võib olla ühest sekundist kuni mõne minutini ning tema heledus selle aja jooksul on harilikult muutumatu. Vahel suudab ka kera jaguneda mitmeks osaks [1]. On täheldatud, et keravälk langeks pilvedest alla. See pikne liigub õhus aeglaselt ning võib tungida siseruumidesse läbi aknapragude või ahju korstna. Seda tüüpi välk suudab õrndalt maapinnal põrkuda nagu õhupall
3.2. Keravälk Keravälgu läbimõõt on enamasti 10 30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". 3 See on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses 17 Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100 200 W elektripirniga. Enamasti on keravälgud punased, oranzid või kollakad, harvem ka valged või sinakad. Keravälgu liikumiskiirus on umbes sama suur kui jalakäijal. Mõnikord lagunevad keravälgud mitmeks osaks või muudavad kuju ja värvust. Keravälgud ei ole eriti püsivad, kuigi võivad ilmneda ka pikema aja vältel, enne kui plahvatavad. On tähele pandud, et keravälgu lähenemisel hakkavad sisselülitamata elektrilambid helendama, televiisoriekraanid virvendama ning raadiosaadetes on kuulda praginaid
annaabi.ee 
