Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektripingeks" - 4 õppematerjali

Digitaalmõõteriistad
14
pptx

Digitaalmõõteriistad

Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks suuruseks (näiteks alalis-elektripingeks), mida on lihtsam otseselt mõõta. Nende hulka kuuluvad ka analoogdigitaalmuundurid (ADM) ja digitaalanaloogmuundurid (DAM), millest esimesed on ette nähtud pideva elektripinge nn. analoogväärtuste esitamiseks digitaalkujul (samuti elektripinge vahendusel!) ja teised, vastupidi, elektripinge abil digitaalselt esitatud väärtuste teisendamiseks tagasi analoogkujule ehk pideva elektripinge väärtusteks. Siia kuuluvad ka mõõtevõimendid väikeste pingete suurendamiseks

Elektroonika → Elektrimõõtmised
27 allalaadimist
Elektrotehnika eksam
5
doc

Elektrotehnika eksam

Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: Q=Q1=Q2=Q3=... Q=Q1+Q2+Q3+... U=U1+U2+U3+... U=U1=U2=U3=... 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... C=C1+C2+C3+... 8. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. 9. Elektromotoorjõud

Tehnika → Elektrotehnika
278 allalaadimist
Elektrotehnika
6
doc

Elektrotehnika

W - potentsiaalne energia. Ühik J (dzaulides) Q Välja punkti potentsiaal on 1 volt, kui laengu 1C toomiseks lõpmatuks Q antud punkti tehakse tööd 1 J. Laengu Q kaugusel r avaldub potentsiaal = 4Ea r valemiga: 5. elektripinge Kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektripingeks. U = 1 - 2 [V ] Kahepunkti vaheline pinge on võrdne positiivse laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehtava töö ja laengu suuruse suhtega U = A / Q (A ­ tehtud töö dzaulides) 6. elektrimahtuvus + ül Kahe juhi vaheline mahtuvus võrdub laenguga, mis tuleb anda ühele juhtidest, et Q Q S 1 potentsiaalide vahe suureneks 1 V võrra. C = = = a 0 =

Tehnika → Elektrotehnika
408 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Vastuvõetava signaali sagedus erineb generaatori Akustiline sagedusest. antenn Võimendi Sageduse Vastuvõetud mõõturid signaal Vektor-moodustaja antakse võimendile ja suunatakse seejärel Doppleri nihke määramise plokki, kuhu antakse ka generaatori sagedus. Doppleri sagedus muundatakse elektripingeks, mis on võrdeline laeva liikumise piki- ja põikikomponendiga. Akustilised Kommuteeriv seade Impulsi generaator Mälu- seade antennid lülitatakse generaatori väljundisse kommuteeriva seadme abil Vektormoodustajas toimub kiiruse komponentide summeerimine. Kui hüdroakustilised antennid paigutada laeva vööri ja ahtrisse on võimalik mõõta manöövritel vööri ja ahtri liikumiskiirus ja –suund. Kiiruse piki- ja põikikomponendid laeva pöördumisel paremale

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun