repolarisatsioonifaasi jõudes kriitilise lävipotensiaalini. Atrioventrikulaarsõlmel on sarnane iseloomulik potensiaalimuutus, vatsakeste müokardi potensiaalil on suhteliselt püsiv polarisatsioonifaas, kiire depolarisatsioon ja platookujuline repolarisatsioonifaas, mille jooksul on lihas refraktaarne. Südametegevuse registreerimnine Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnal , milletulemiks saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised standardsete jäsemelülituste abil.Elektrokardiogrammlil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e QRS-kompleks vastab vatsakeste depolarisatsioonile, T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Aeg, mis mõõdeti P-saki algusest kuni Q- saki alguseni vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on
Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max südame töö inimesel võib olla 220 lööki/min – vanus 5.Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S,
annaabi.ee 
